"Ma pean selle läbi mõtlema, mis on minu jaoks oluline – kas reformid ära teha haridusministrina või jätta mingid asjad tegemata, loobuda selleks, et erakonda juhtida. Minu jaoks on perekondlikud põhjused ka väga kaalukad," ütles Kallas Delfile.

Kallase sõnul ei leia Eestis vanadest erakondadest sellist, mis oleks liberaalsuse ja parempoolse majanduspoliitika kombinatsioon.

"Reformierakond on muutunud ühiskonnaväärtuste poolest oluliselt konservatiivsemaks, sest see on suur rahvapartei ja neil peabki olema konservatiivsem joon. Eesti 200-sugust erakonda on Eesti poliitikamaastikule vaja. See on see, mis mind ärgitab. Mul ei ole võib-olla endal kellegi poolt hääletada [järgmistel valimistel, kui Eesti 200 ei oleks]."

Kristina Kallas on Eesti 200 üks asutajaid ja oli aastatel 2018–2022 selle esimees ja arvati, et ta viib erakonna ka riigikogu valimistele.

15. oktoobril 2022 jäi Kallas aga Eesti 200 esimehe valimistel alla Lauri Hussarile. Algselt teatas kandideerimisest ka Hendrik Terras, kuid tema teatas üldkogu ajal, et võtab kandidatuuri tagasi ja soovitas oma toetajatel hääletada Hussari poolt. Hussari poolt hääletas 101 erakonna liiget, Kallas kogus 94 häält.

Hussar lubas valituks osutumise järel ERR-ile antud intervjuus, et Eesti 200 võtab valimistel 20 kohta ja leida erakonnale raha. Valimistel pälvis Eesti 200 13,3 protsendi valijate toetuse, mis andis neile 14 mandaati. Valimiste järel pääses Eesti 200 ka valitsusse.

Pärast valimisi hakkas Eesti 200 toetus õige pea järsult vähenema. Kantar Emori uuringus kerkis Eesti 200 toetus kohe pärast valimisi ehk aprillis 2023 veel korraks 17 protsendile, kuid juunis oli erakonna toetus juba langenud üheksale protsendile.

Oma roll selles oli ka Johanna-Maria Lehtme skandaalil, kes oli valimistel Eesti 200-le küll tubli häältetooja, aga Slava Ukraini skandaali tõttu lahkus 19. mail riigikogust. Eesti 200 juhtpoliitikud kaitsesid skandaali alguses Lehtmet ja süüdistasid meediat.

Novembris 2023 oli Eesti 200 toetus vaid kuus protsenti ehk enam kui kaks korda vähem kui valimistel.

6. novembril 2023, veidi enam kui aasta pärast esimeheks valimist teatas Hussar soovist taanduda erakonna esimehe kohalt, et keskenduda riigikogu esimehe tööle.

Erakonna uueks esimeheks kandideerisid Margus Tsahkna ja filmioperaator Arko Okk. 19. novembril 2023 toimunud Eesti 200 üldkogul valiti Tsahkna Eesti 200 uueks juhiks – Tsahknat toetas 112, Okki 14 hääletanut.

Eesti 200 toetus on aga ka pärast Tsahkna juhiks saamist jäänud Kantar Emori küsitlustes madalseisu ehk vahemikku neli kuni kuus protsenti. Emori, Norstati ja Turu-uuringute küsitlused ei luba ka Euroopa Parlamendi valimistel Eesti 200-le mandaati. Kui see nii läheb, siis on see ebameeldiv uudis mitte ainult erakonnale, vaid ka isiklikult Margus Tsahknale, kes on erakonna esinumber.

Kristina Kallas on kritiseerinud Züleyxa Izmailova Eesti 200-st väljaviskamist. Izmailova on näinud oma väljaviskamise taga aga Tsahknat ja tema lähemaid mõttekaaslasi.