Oluline reedel, 7. juunil kell 22.40:

- Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega;

- Macron soovib Ukraina tarvis sõjaliste instruktorite koalitsiooni;

- Putin: Vene vägi on tänavu hõivanud 47 Ukraina linna ja küla;

- Bloomberg: Saksamaa uurib võimalust saata Ukrainasse veel üks Patriot;

- Venemaa ründas Harkivi oblastis tsiviilautot;

- ÜRO: Ukraina tsiviilohvrite arv tõusis mais kõrgeimale tasemele aasta jooksul;

- Stoltenberg: Ukrainal on õigus rünnata Venemaal asuvaid sõjalisi sihtmärke;

- Politico: Ukraina lendurite väljaõpe venib;

- Kahhovka hüdroelektrijaama ülesehitamiseks kulub umbes seitse aastat.

Macron soovib Ukraina tarvis sõjaliste instruktorite koalitsiooni

Ukraina liidrit Volodõmõr Zelenskit Pariisis võõrustanud Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles reedel, et soovib sõjaliste instruktorite koalitsiooni loomise Ukraina tarvis lõpule viia lähipäevil.

"Kasutame saabuvaid päevi, et viia lõpule võimalikult suur koalitsioon Ukraina nõudmise täitmiseks," lausus Macron Pariisis Zelenski kõrval seistes ajakirjanikele. "Me tahame koalitsiooni ja mitmed meie partnerid on juba oma nõusoleku andnud. Me ei ole üksi."

Macron sarjas ühtlasi nn patsifistide leeri ja kaotusmeeleolusid.

"Me teame seda patsifistide leeri. See on kapitulantide leer. See on lüüasaamise vaim. Meie ei ole sellised," ütles Macron.

Meedia: Saksamaa uurib võimalust saata Ukrainasse veel üks Patriot

Saksamaa valitsus arutab võimalust saata Ukrainasse veel üks, neljas õhutõrjerakettide kompleks Patriot, teatas reedel Bloomberg viitega allikatele.

"See Patrioti õhutõrjesüsteem järgneks veel kolme süsteemi saatmisele, mille kantsler Olaf Scholzi valitsus on juba võtnud kohustuseks tarnida," ütlesid allikad.

USA presidendi riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ütles varem, et Ühendriikide administratsioon jätkab kontakte liitlastega, et leida Ukraina jaoks täiendavaid Patriot-i süsteeme ja ka teisi õhutõrjesüsteeme.

Bloomberg märkis, et pärast eelseisvat G7 tippkohtumist peaks Itaalia saatma Ukrainasse veel ühe õhutõrjekompleksi SAMP/T.

Putin: Vene vägi on tänavu hõivanud 47 Ukraina linna ja küla

Vene vägi on sel aastal hõivanud 47 Ukraina linna ja küla, ütles Vene režiimi juht Vladimir Putin reedel Peterburi majandusfoorumist osavõtjatele, vahendas AFP-Interfax-BNS.

"Ainuüksi selle aasta algusest alates on vabastatud 47 asulat," ütles Putin.

Kui Venemaa tahab võimalikult kiiresti saavutada oma sõjalisi eesmärke, siis praegusest kontingendist ei piisa selleks, kuid uut mobilisatsiooni ei kavandata, väitis ta.

"Kui tahame seda teha võimalikult kiiresti, siis praegusest kontingendist meile ei piisa, kuid me järgime, nagu ma ütlesin, teistsugust taktikat - surume vaenlase välja territooriumidelt, mis tuleks meie kontrolli alla võtta," lausus Venemaa president.

Putin märkis, et Vene tuumarelvade kasutamine kiirendaks samuti eesmärkide saavutamist, kuid sõjaväelaste tervis on tähtsam.

"Kas meie ees seisvate probleemide lahendamise kiirust on võimalik suurendada? See on võimalik, kuid see on otseselt võrdeline kaotustega. Ja oma vastutust mõistes lähtun ikkagi peastaabi ja kaitseministeeriumi ettepanekust – kiirus on oluline, aga veelgi olulisem on mure meie rindel sõdivate meeste elu ja tervise pärast," väitis Vene režiimi juht.

Venemaa ründas Harkivi oblastis tsiviilautot

Vene väed ründasid 7. juunil Harkivi oblastis Kozatša  Lopani külas drooniga autot, vigastades kahte naist, teatas Harkivi oblasti prokuratuur.

Kozatša  Lopan, kus enne sõda elas umbes 5000 inimest, asub ligi 40 kilomeetrit põhjasuunas piirkonna pealinnast Harkivist.

Prokuratuuri andmetel sai 62-aastane juht ja 65-aastane kaasreisija vigastada ning saavad praegu arstiabi, vahendas The Kyiv Independent.

Vene väed alustasid uusi rünnakuid Harkivi oblasti põhjaosas 10. mail.

Täiemahulise sõja käigus on Vene väed korduvalt rünnanud tsiviilsõidukeid, sealhulgas siis, kui inimesed üritasid evakueeruda rinde eest.

ÜRO: Ukraina tsiviilohvrite arv tõusis mais kõrgeimale tasemele aasta jooksul

Eelmisel kuul tõusis Ukrainas tsiviilohvrite arv järsult, ulatudes 174 inimeseni, mis on kõrgeim tase peaaegu aasta jooksul, kuna Harkivi ümbruses suurenesid raketi- ja pommirünnakud tihedalt asustatud aladele, teatas ÜRO inimõiguste amet reedel, vahendas Reuters.

Mais registreeritud ohvrite arv suurenes 31 protsenti võrreldes aprilliga ja oli kõrgeim alates 2023. aasta juunist, vastavalt ÜRO inimõiguste seiremissiooni andmetele Ukrainas.

Stoltenberg: Ukrainal on õigus rünnata Venemaal asuvaid sõjalisi sihtmärke

Ukraina võib rahvusvahelise õiguse kohaselt rünnata Venemaal asuvaid sõjalisi sihtmärke enda kaitsmiseks, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg reedel Rootsis.

"Ukrainal on õigus enesekaitsele," ütles Stoltenberg pressikonverentsil Rootsi peaministri Ulf Kristerssoniga sõjaväebaasis Stockholmi lähedal.

"Enesekaitseõigus hõlmab ka õigust rünnata seaduslikke sõjalisi sihtmärke ründaja, antud juhul Venemaa territooriumil," lisas ta.

Kreml teatas sel nädalal, et lääneriigid, kes tarnivad Ukrainale relvi Venemaa territooriumi ründamiseks, peavad arvestama Venemaa vastumeetmetega. President Vladimir Putin ütles, et kaalub vastusena lääne vaenlaste relvastamist.

"See on Venemaa poolt alustatud ründesõda rahumeelse, demokraatliku naaberriigi Ukraina vastu, mis ei ole Venemaad mitte kunagi ohustanud," ütles Stoltenberg.

"Pole kahtlust, et Ukrainal on õigus rünnata sihtmärke Venemaa territooriumil," kinnitas NATO peasekretär.

Politico: Ukraina lendurite väljaõpe venib

Ukrainat masendab F-16 hävitajate pilootide väljaõppe venimine, sest USA-s ei ole selleks piisavalt kohti, Taanis hakatakse väljaõppekeskust sulgema ja Rumeenias ei ole koolitusega veel korralikult algustki tehtud, kirjutab USA väljaanne Politico.

Ukraina ametnikud on survestanud USA-d ja teisi riike, et nad võtaksid rohkem lendureid väljaõppele, sest praeguses tempos koolitusega ei ole jätku suvel saadavale kümnele hävitajale piloote.

Ukraina sõnul on neil 30 lendurit, kes oleksid kohe valmis koolitusele minema, aga kohti selleks ei ole.

Ühendriigid on Politico andmetel öelnud, et nemad ei saa võtta vastu rohkem kui 12 pilooti, sest koolituslepingud on ka teistega ja kohti ei ole piisavalt.

Lisaks USA-le antakse pilootidele väljaõpet Taanus ja Rumeenias. Taani koolituskeskus on otsustatud novembris kinni panna, aga Rumeenias alles hakatakse koolitustegevust käivitama.

Kui lendurite koolitamine jätkub praeguses tempos, ei saa Ukraina hävitajaid täie võimsusega kasutada enne kui järgmisel aastal.

Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega

Venemaa ründas ööl vastu reedet Ukrainat rakettide ja droonidega ning ka Ukraina lääneosas kõlasid õhuhäire sireenid. 

Õhuhäire sireenid kõlasid Ternopilis, Hmelnõtskis ja Lvivi oblastis. Ukraina õhujõud hoiatasid Venemaa rakettide ja Shahedi droonide eest. Ukraina meedia teatas reede varahommikul, et Hmelnõtskis toimus mitu plahvatust, vahendas The Kyiv Independent. 

Macron ja Zelenski arutavad Pariisis olukorda Ukrainas

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtuvad reedel Pariisis, kus arutavad olukorda Ukrainas, vahendasid kohalikud meediakanalid.

"Riigipead kavatsevad arutada olukorda Ukrainas, kuna Venemaa rünnakud rindejoonele ja energiataristule intensiivistuvad," teatas Prantsusmaa presidendikantselei.

Visiidi käigus esineb Zelenski ühtlasi kõnega Prantsuse parlamendis ja kohtub märtsis Ukrainat väisanud alamkoja spiikri Yaël Braun-Pivet'ga.

Zelenski visiit on pälvinud Prantsusmaal opositsiooni kriitikat.

Zelenski osales neljapäeval Prantsusmaa põhjarannikul aset leinud dessandi 80. aastapäeva pidustustel.

Prantsuse president Emmanuel Macron lubas Zelenskile, et Prantsusmaa toetus Ukrainale ei nõrgene.

"Aitäh Ukraina rahvale nende vapruse eest. Me oleme siin ja meie toetus ei nõrgene," kinnitas Macron.

Macron teatas ühtlasi, et Prantsusmaa loovutab hävitajad Dassault Mirage 2000 Ukrainale ja annab väljaõppe Ukraina pilootidele osana uuest sõjalisest koostööst Kiieviga Venemaa sissetungi vastu võitlemisel.

Kahhovka hüdroelektrijaama ülesehitamiseks kulub umbes seitse aastat

Kahhovka hüdroelektrijaama ülesehitamiseks kulub pärast okupatsioonist vabanemist umbes kuus kuni seitse aastat, hindas neljapäeval Ukraina energiaettevõte Ukrhidroenergo.

"Esialgsete hinnangute kohaselt saab elektrijaama uuesti üles ehitada kuue kuni seitsme aastaga, kuid enne seda, nagu ma juba mainisin, tuleb territoorium deokupeerida ja siis saame plahvatuse toimumise koha kuivendada. Ühtlasi tuleb läbi viia uuring, demonteerida Kahhovka hüdroelektrijaama hävinenud hooned ja rajatised ning siis hakkame jaama ümber ehitama," rääkis ettevõtte juhataja Ihor Sõrota.

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 1080 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 516 080 (võrdlus eelmise päevaga +1080);

- tankid 7834 (+6);

- jalaväe lahingumasinad 15 096 (+20);

- suurtükisüsteemid 13 497 (+64);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1095 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 833 (+2);

- lennukid 357 (+0);

- kopterid 326 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 10 886 (+40);

- tiibraketid 2270 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 18 416 (+56);

- laevad / paadid 28 (+1);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2238 (+8).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.