Parempoolsed pöördusid 28. mail riigikohtusse, paludes tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks õigusnormide puudumise, mis võimaldaksid tõhusalt ära hoida keelatud annetuse kasutamise Euroopa Parlamendi valimiste kampaania rahastamiseks. Erakonna hinnangul annab keelatud allikast pärineva raha kasutamine valimiskampaanias tema konkurentidele ebaausa eelise.

Parempoolsed viitasid oma kaebuses sellele, et kõik senised Euroopa Parlamendi saadikud peale Andrus Ansipi on kasutanud oma üleeuroopalise partei vahendeid eurovalimiste kampaaniaks, saades sellega ebaausa eelise.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis aga, et kaebus ei ole lubatav, sest kaebajal oli ja on võimalik kaitsta ennast kaebuses väidetud õigusrikkumiste vastu muul viisil, pöördudes näiteks erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) poole, vahendas kohtu pressiteenistus

"Kuigi Erakond Parempoolsed leiab, et ERJK on olnud järelevalve teostamisel passiivne, ei selgu kaebusest, et ta oleks pöördunud komisjoni poole ja taotlenud käimasoleva järelevalvemenetluse kiiremat või tõhusamat läbiviimist," tõdes riigikohus.  

Kohus tõdes, et seadused ei sätesta küll eraldi nõudeid valimisreklaamile, kuid sellest ei saa järeldada, et pole ühtegi haldusorganit, mis teostaks järelevalvet seadusevastasest valimisreklaamist tulenevate rikkumiste üle. Nimelt näeb korrakaitseseadus ette, et kui avaliku korra rikkumise kõrvaldamine ei kuulu ühegi muu korrakaitseorgani pädevusse, siis on see politsei pädevuses.

Järelevalveorganite tegevusetust või ebatõhusat tegevust oleks kaebaja saanud vaidlustada kaebuse esitamisega halduskohtule. Kaebajat ei saanud järelevalveorganite ja halduskohtu poole pöördumisel takistada see, et valimisteni oli jäänud vähe aega, sest väidetav õigusvastane olukord mõne kandidaadi valimiskampaania rahastamisel oli avalikkusele ja seega ka kaebajale teada juba enne valimiste algust, märkis riigikohus.  

"Kui erakond leiab, et võimalik seadusrikkumine võis mõjutada või mõjutas oluliselt hääletamistulemusi, siis on tal lisaks võimalik nõuda Vabariigi Valimiskomisjonilt hääletamistulemuse kehtetuks tunnistamist," teatas riigikohus.

Parempoolsete advokaadi hinnangul tunnistas kohus kaudselt probleemi

Parempoolseid kohtuasjas esindanud advokaadibüroo Nove nõunik, advokaat Mart Parind ütles ERR-ile, et riigikohtu otsuse esmane analüüs lubab järeldada, et Riigikohus ei võtnud kaebust arutamisele menetluslikel põhjustel.

"Sisuline probleem, mille meie kaebus püüdis pjedestaalide tõsta – nimelt siis valimiskampaanias keelatud annetuste toel endale suurema nähtavuse tekitamine – see probleem Riigikohtu määrusest lähtuvalt vähemalt niimoodi vaikimisi või kaudselt tunnistatuna on täitsa olemas," leidis ta.

"Eriti märgiline on minu arust Riigikohtu tänase määruse eelviimane punkt, milles kohus osutab üpriski paljutähenduslikult, et Parempoolsete poolt kohtu ette toodud problemaatika – nimelt meie praeguste europarlamendi saadikute poolt oma Euroopa parteide või fraktsioonide poolt raha kasutamine oma valimiskampaania tegemiseks – on avalikkusele ja ka valijatele juba mõnda aega teada olnud ning nüüd peavad valijad sellele valimispäeval oma hinnangu andma," lisas Parind.

Riigikohtu otsuse punktis 29 öeldakse: "Kolleegium märgib, et valimiskampaania rahastamise reeglite võimalik rikkumine, millele kaebaja osutab, on olnud juba enne valimiste algust avalikkusele ja seega ka valijatele teada."

Parind: teemat on püütud ähmastada

Parind rääkis, et tema hinnangul on üle-euroopaliste parteide raha Eestis kampaania tegemiseks kasutamise teemat püütud ähmastada juttudega, justkui oleks praegune erakonnaseadus ebamäärane, ega lubaks täpselt otsustada, mis on valimisreklaam võib millal algab valimiskampaania.

"Erakonnaseadus keelab juba aastast 2004 täiesti ühemõtteliselt ja selgesõnaliselt juriidiliste isikute annetused. Ja seda ei ole kuidagi sõltuvusse pandud aasta- või kellaajast, tuule suunast või millestki muust. Lihtsalt juriidiliste isikute annetused on keelatud. Ja kui Euroopa tasandi partei, kes on ju just nimelt juriidiline isik, mitte füüsiline isik, maksab mõne Eesti erakonnaliikme valimisreklaami kinni, siis see ongi üpriski sirgjooneliselt juriidilise isiku annetus, mis on keelatud," rõhutas Parind.

"Muuhulgas tundub, et see on kaheksa aasta jooksul sujuvalt ära unustatud, et sedasama on riigikohus ühes oma 2016. aasta lahendis, Edgar Savisaare kaasuses, juba ka selgitanud, et kui mõni juriidiline isik poliitiku eest valimisreklaami kinni maksab, siis on ka see käsitletav juriidilise isiku annetusena," lisas ta.

"Nii et tundub, et siin on natuke seda narratiivi püütud kaaperdada ja fookus mujale juhtida. Tegelikult tänase seaduse valguses on üpriski ühene see õiguslik olukord," rõhutas Parempoolsete advokaat.

Parind: muud variandid polnud kasutatavad

Parind juhtis ka tähelepanu sellele, et kui Riigikohus ei võtnud Parempoolsete kaebust menetlusse viitega, et erakonnal oli ka muid menetluslikke mooduseid enda õiguste kaitsmiseks, siis praktiliselt ei olnud need võimalused siiski kasutatavad.

Kui esimese võimalusena pakkus Riigikohus välja võimaluse, et Parempoolsed oleksid võinud pöörduda Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK) poole ja taotleda sellelt suuremat aktiivsust ja kiiremat menetlemist, siis ERJK oli juba varem märku andnud, et hakkaks teemaga tegelema alles pärast valimisi.

"Ja olukorras, kus on ette teada ja avalikult välja öeldud, et ERJK on praegu selle teema pausile pannud, pöörduda ette teadaolevat eitava vastuse saamiseks ERJK poole palvega, et palun tehke kiiremini, palun ikka otsustage – sellise ettevõtmise eluline väärtus on tõtt-öelda üpriski kaheldav," rääkis Parind.

Teise võimaliku suunana oma õiguste kaitseks riigilt abi saada tõi Riigikohus välja reklaamiseaduse ja selle üle järelevalve teostamise, rääkis Parind: "Riigikohus osutas erinevatele järelevalveorganitele, tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile, samuti kohalikele omavalitsustele, ka politsei- ja piirivalveametile ning andis mõista, et ka nende poole saanuks pöörduda ja üht-teist nõuda."

Kuid ka sellest oleks tema hinnangul vähe kasu olnud. "Reklaamiseaduse alusel mingite reklaamide eemaldamine eeldab ju ilmselgelt seda, et reklaam on reklaamiseadusega vastuolus, reklaamiseadus keelab solvava, eksitava, pornograafilise sisuga ja nii edasi reklaami. Küll, aga ei huvita reklaamiseadust absoluutselt see, kelle raha eest on reklaam välja pandud. Nii et vähemalt põgusal tutvumisel riigikohtu otsusega jääb arusaamatuks, et kuidas reklaamiseadusele tuginedes olnuks võimalik enda õigusi kaitsta," märkis Parind.

"Üks asi on teoreetiline juriidika, teine asi on praktiline elu ja puhtpraktilisest elust johtuvalt ma leian, et tegelikult ikkagi Parempoolsetel ei olnud ühtegi muud mõistlikku tõhusat valikut, kui pöörduda otse riigikohtusse. Selles osas võin täitsa julgelt öelda, et jään riigikohtuga lugupidavalt eriarvamusele," ütles advokaat.

Küsimusele, mida Parempoolsed nüüd edasi ette võtavad, rõhutas Parind, et kindlasti peab Riigikohtu otsust põhjalikumalt uurima, kuid olles kliendiga rääkinud, siis on erakonna kindel soov ja tahe on sel teemal jätkuvalt kätt pulsil hoida ja "mitte lasta pallil maha kukkuda".

"Kindlasti otsime edasi võimalusi, kuidas demokraatia moonutamata toimimise ja erakondadevahelise ausa konkurentsi eest edasi seista," ütles Parempoolsete advokaat.

Küsimusele, kas see võiks tähendada ka Euroopa kohtusse pöördumist, ütles Parind, et ei tahaks küll midagi välistada, aga "siiski oleks keeruline näha, et järgmised sammud viiksid meid kuidagi Euroopasse, pigemini need jäävad ikka Eesti riigi sisse".