NATO juulikuisel tippkohtumisel Washingtonis avaldatav plaan näeb heakskiitmise korral ette uue kõrgema "tsiviilesindaja" ametikoha loomise Ukrainas, sarnaselt ametile, mille allianss lõi Afganistanis oma pea kaks aastakümmet väldanud kohaloleku ajal. Uus saadik hakkaks koordineerima alliansi toetust Ukrainale, sealhulgas sõjalise abi vooge Kiievisse erinevatest lääneriikidest.

Kõrgetasemeline saadiku ametikoht saadaks ka poliitilise sõnumi nii Ukrainale kui ka Venemaale alliansi pühendumuse kohta Kiievi vastupanule ajal, mil Ukraina valitsus taotleb alalist NATO liikmesust, et tugevdada oma kaitset Venemaa agressiooni vastu, kirjutas Foreign Policy reedel.

Kavandatav samm tuleneb NATO liikmesriikide vahelisest laiemast arutelust selle üle, kas paigutada oma sõdureid Ukraina territooriumile – otsus, mis kiirendaks Ukraina vägede väljaõpet ja varustamist, kuid võib samas suurendada Ukraina sõja laienemise ohtu ulatuslikumaks lääne vastasseisuks Venemaaga.

Vene režiimi juht Vladimir Putin hoiatas läinud nädalal läänt "tõsiste tagajärgede" eest, kui USA ja mõned Euroopa suurriigid olid andnud Ukrainale loa rünnata lääne tarnitud relvadega sõjalisi sihtmärke Venemaal.

"Kui need tõsised tagajärjed Euroopas ilmnevad, kuidas käitub siis USA, pidades silmas meie pariteeti strateegiliste relvade vallas?" lausus Putin ajakirjanikele, viidates Ühendriikide ja Venemaa tuumavõimekusele.

"Raske öelda – kas nad tahavad üleilmset konflikti?"

Mõned lääne ametnikud tervitavad uue saadiku ametikoha loomist osana suuremast NATO toetuspaketist Ukrainale, mis võetakse kasutusele eelseisval Washingtoni tippkohtumisel ja mille eesmärk on tugevdada seda, kuidas allianss võtab ametlikuma rolli lääne abi koordineerimisel Ukrainale.

"Me otsime võimalusi, kuidas institutsionaliseerida osa Ukrainasse voolanud kahepoolsest toetusest ja tuua see NATO allianssi, et anda sellele abile suurem sidusus ja tagada adekvaatne koormuse jagamine alliansi kollektiivses toetuses Ukrainale," ütles USA suursaadik NATO juures Julianne Smith ajakirjanikele.

Kuid osa NATO ametnikke näevad asja vähem entusiastlikult.

"See on osa lohutusauhinnast, mida me kõik püüame välja töötada," ütles üks anonüümsust palunud NATO ametnik. "See on järjekordne näide asjadest, mida me teeme selle asemel, mida Ukraina tegelikult tahab, et me teeksime."

Ukraina tugevaimad toetajad Euroopas, eriti Ida-Euroopa riigid, olid nõudnud, et Kiiev saaks eelseisval tippkohtumisel ametliku kutse liituda NATO-g, kuid USA ja Saksamaa blokeerisid selle algatuse, kirjutas Foreign Policy.

Küsimus, kas ja millal kutsuda Ukraina NATO-ga liituma ja tegelikult alustada selle vastuvõtmise protsessi, on alliansi ametnike seas endiselt kuum teema, lisas väljaanne.