Ettepanek tuli pärast seda, kui riigi idapoolsed piirkonnad hääletasid peaaegu eranditult paremäärmusliku partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) poolt, vahendas The Telegraph.

Wüst, kes on paremtsentristliku Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) liige, väitis, et vahetus loob usaldust ja avab väljavaateid suuremale vastastikusele mõistmisele.

Tema kommentaarid tulevad pärast seda, kui EL-i valimised paljastasid Saksa valijate vahel kasvava ida-lääne lõhe – idas hääletasid kõik peale kolme valimisringkonna AfD poolt.

Endisest piirist lääne pool domineeris Saksamaa traditsiooniline võimuerakond CDU.

Sahra Wagenknechti Liit (BSW), mille asutas endine ida-saksa marksist vähem kui kuus kuud tagasi, saavutas idas kolmanda koha 13 protsendiga. BSW ühendab karmid immigratsiooniseisukohad vasakpoolsete rikkuse ümberjagamise hoiakutega.

Kuigi AfD ja BSW erinevad sotsiaalpoliitikalt, jagavad mõlemad parteid venemeelset välispoliitikat ja on põgenike vastuvõtmise vastu. Teisipäeval põhjustasid mõlema partei parlamendiliikmed skandaali, kui nad boikoteerisid Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kõnet Bundestagis, Saksamaa parlamendis.

BSW parlamendiliige põhjendas seda sammu solidaarsusaktina ukrainlastega, keda Zelenski kasutavat kahurilihana.

Saksa teadlased viitavad pärast taasühinemist tehtud vigadele, mis toidavad populismi idas. "Idas oli taasühinemise järel massiline tööpuudus, kui tööstuspiirkonnad suleti. See tähendas, et demokraatia ei saanud kunagi juurduda," ütles Chemnitzi Tehnikaülikooli teadlane Benjamin Höhne.

Höhne sõnul on suured muutused sellistes valdkondades nagu kliimapoliitika muutnud idasakslased murelikuks. "Idasakslased kardavad kaotada raskustega kogutud rikkuse," märkis ta. "AfD on ainus partei, mis pakub suurt narratiivi, mis lubab tagasipöördumist vanadesse headesse aegadesse."

Ida palk on aastaid olnud umbes 80 protsenti lääne tasemest, samas kui ühelgi Saksamaa blue chip DAX ettevõttel (Saksamaa 40 suurimat ettevõtet turukapitalisatsiooni ja likviidsuse alusel) pole peakorterit idas.

Samal ajal on miljardite eurode väärtuses läänesakslaste maksutulu investeeritud ida ülesehitamisse ja rikkamad sakslased panustavad siiani niinimetatud solidaarsusmaksu kaudu ida infrastruktuuri.

Tüüringi peaminister Bodo Ramelow on öelnud, et läänesakslased vaatavad tihti idale ülevalt alla, kuna sinna on kulutatud nii palju avalikku raha.

"Sotsiaalmeedias näen inimesi küsimas, miks idasakslased pole tänulikumad," ütles Ramelow pärast pühapäevaseid valimisi. "Kuid idasakslased ei pea millegi pärast vabandama. Tõsiasi, et mõned inimesed ootavad neilt tänulikkust, süvendab probleemi."

Kuid mitte kõik ei ole veendunud, et AfD populaarsust saab seletada tänapäeva sündmustega.

Briti ajaloolane James Hawes on väitnud, et partei populaarsus juurdub ksenofoobias, mis on idasakslaste seas eksisteerinud juba alates 12. sajandist, mil nad koloniseerisid Elbe jõe idakaldal kunagi asunud slaavlaste maad.

Leipzigi Ülikooli eelmisel aastal avaldatud uuring jõudis sarnaselt järeldusega, et idasakslaste tugev sümpaatia autoritarismi vastu seletab partei edu.

Sel sügisel võib ida ja lääne vaheline lõhe liikuda lähemale püsivale jagunemisele.

Saksimaal ja Tüüringis, kus partei seisukohad on nii äärmuslikud, et Saksamaa sisejulgeolekuagentuur on nad jälgimise alla võtnud, on AfD-l oodata rohkem kui 30 protsenti häältest.

Kuna ka Sahra Wagenknechti BSW kogub kahekohalisi tulemusi, võib aset leida pöördeline hetk – uus liidumaa valitsus võib moodustuda ilma ühegi läänes asutatud parteita.