Flotilli eesotsas oli 135-meetrine fregatt Admiral Gorškov, mis on nime saanud Nõukogude Liidu endise punalaevastiku juhataja järgi. Ei olnud selge, kas halli kerega laev oli varustatud Venemaa uusimate hüperhelikiirusel lendavate rakettidega Zircon, mis suudavad lennata ligi üheksa korda helikiirusest kiiremini, maksimaalse ulatusega 740 kilomeetrit, kirjutab The Times.

Gorškovi saatis tuumaallveelaev Kazan, mis suudab tulistada tiibrakette. Samuti kütusevarustusalus ja merepuksiir. Teel Kuubale viis flotill Atlandi ookeanil läbi õppusi, simuleerides raketirünnakut vaenlase laevagrupile, teatas Venemaa kaitseministeerium.

Havanna sadamasse jõudnud ebatavalise flotilli saabumist tervitati 21 kahuri saluudiga.

Kuuba valitsus on püüdnud kujutada viiepäevast visiiti rutiinse ja mitteagressiivsena, püüdes ennetada vältimatuid võrdlusi 1962. aasta Kuuba raketikriisiga, kui Nõukogude tuumarelvade paigutamine Kuubale tõi maailma tuumasõjale lähemale kui kunagi varem.

Kuuba kaitseministeerium andis eelmisel nädalal välja ebatavaliselt üksikasjaliku teadaande, rõhutades, et laevastik ei kanna tuumarakette. "See visiit on kooskõlas Kuuba ja Vene Föderatsiooni ajalooliselt sõbralike suhetega ja järgib rangelt rahvusvahelisi norme, mille osaline Kuuba on. Ükski laevadest ei kanna tuumarelvi. Nende peatus meie riigis ei kujuta endast ohtu piirkonnale," öeldi teadaandes.

USA ametnike hinnangul on Venemaa sõjalaevade kogunemine USA rannikust 100 miili kaugusel märkimisväärne, kuid mitte murettekitav. Valge Maja riikliku julgeoleku pressiesindaja John Kirby rõhutas, et laevastik ei kujuta endast otsest ohtu.

Washington kasutas aga juhust, et nende lävele ilmunud tehnikat lähemalt uurida. Neli USA sõjalaeva, neist kaks varustatud sonariseadmetega, saatsid Venemaa allveelaeva, kui see Kuubale lähenes. USA hävitaja ja rannavalvelaev jälgisid ülejäänud kolme Venemaa laeva.

Tegu on eeldatavasti ettevalmistustega suuremaks sõjaväeõppuseks, mida Venemaa lähinädalatel Kariibi meres korraldab. Spekuleeritakse, et flotill võib teha ka teise peatuse Venezuelas, mille president Nicolas Maduro on Venemaa järjekindel liitlane.

"Venemaa tahab oma globaalset mainet tõsta," märkis poliitilise riski analüütik James Bosworth ajakirjas World Politics Review. "Need sõjaväeõppused Kariibi meres on hea võimalus näidata mõningast jõudu olukorras, kus Ukrainas ollakse sõjalise eduga hädas."

Laevade paigutus on pälvinud erilist tähelepanu ja mõningast ärevust pärast president Vladimir Putini ähvardusi varustada lääne vaenlasi Venemaa relvadega, juhul kui lääs ei lõpeta Ukraina varustamist.

Havanna kommunistlik valitsus viitas algselt, et võtab Venemaa-Ukraina konflikti suhtes neutraalse positsiooni, kuid viimastel kuudel on see muutunud palju ilmsemaks Venemaa toetuseks. Seda näitlikustas Kuuba presidendi Miguel Diaz-Caneli mais korraldatud visiit Moskvasse.

"Vene Föderatsioon võib alati arvestada Kuuba toetusega," ütles Kuuba juht oma rahulolevale võõrustajale. Ta soovis ka Putinile ja Venemaale edu sõjalise erioperatsiooni läbiviimisel, kasutades Kremli heakskiidetud terminoloogiat.

Eelmisel aastal levisid teated, et kümned, võib-olla sajad kuubalased olid värvatud Venemaa eest Ukrainas võitlema. Neid võib sinna meelitada Putini määrus, millega makstakse üheks aastaks teenistusse astujatele 2000 naela kuus. Võrdluseks: Kuubal on keskmine riigipalk 10 naela kuus.

Kuuba väitis hiljem, et värbamise taga oli inimkaubandusvõrgustik ja teatas, et see on likvideeritud.