Kolmapäeval toimus Reformierakonna juhatuse koosolek, kus arutati Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi. Kahte mandaati püüdnud Reformierakond pidi leppima sel korral vaid ühega.

Maris Lauri jäi koosolekul tehtud järeldusi kommenteerides napisõnaliseks, ent tõdes, et kampaanias oli puudujääke ning paljusid asju saanuks teha paremini.

"Loomulikult me oleks soovinud kahte mandaati saada, aga olukord oli tõesti keeruline. Tehti teatud järeldused, mida järgmisel korral saaks paremini teha. Inimesed tegid parima, aga eks alati saab paremini teha," ütles Lauri.

Lauri ei soovinud öelda, mida järgmine kord saaks paremini teha. "See on meie enda diskussioon, mida me teeme ja otsustame taktikate ja asjade valikul," lausus Lauri.

ERR küsis Laurilt, kas valimistulemust mõjutas Andrus Ansipi mitte kandideerimine.

"Kahtlemata nimetati seda, et üks tugev kandidaat oli vähem. Ei saa eitada, et sellel võis olla mõju, aga me tõesti ei tea ühegi asja kogumõju. Ühtegi elementi ei nimetatud nii, et see oleks nüüd ainus asi, miks jäi teine mandaat tulemata. Seal oli erinevaid asjaolusid, asjaolusid, mis ei sõltunud üksnes meist. Kindlasti oli puudujääke ja asju, mida oleks saanud teha paremini," vastas Lauri.

Et tulemus oli ebarahuldav ja seda võiks nimetada läbikukkumiseks, Lauri sõnul ei juhatuses ei arvatud.

"Ei, see ei olnud. Meil oli algusest peale arusaam, et kahe mandaadi saamine on keeruline ja me pingutasime selle nimel. Aga me teatud asjaolude tõttu see ei õnnestunud," sõnas Lauri taas.

Euroopas teatas juba valimiste õhtul kehva tulemuse tõttu Prantsusmaa president Emmanuel Macron, et saadab parlamendi laiali, Belgia peaminister Alexander de Croo astus tagasi. Reformierakonnas ei olnud sellest Lauri sõnul aga sõnagi juttu.

"Nagu ma ütlesin, me läksime kampaaniasse olukorras, kus me teadsime, et kahe mandaadi saamine on äärmiselt keeruline ja raske. Me lootsime, seda, me pingutasime selle nimel, seda ei tulnud. Nii, et kes siis peaks vastutama selle eest, et maksimumprogrammi ei õnnestunud saavutada?" küsis Lauri.

"Kindlasti tahan osutada sellele, et Prantsusmaal oli ikkagi läbikukkumine palju suurem ja Belgia puhul oli minu teada tegemist mitte ainult nii-öelda Euroopa tasemel valimistega, vaid ka laiematele valimistega, kus peaministri erakond väga kehvalt esines, seal oli see komponent tegelikult võib-olla suurem tagasiastumisel," lisas Lauri veel.