Reede pärastlõunal avati Maarjamäel, Eesti kommunismiohvrite memoriaali nimekoridoris uued nimetahvlid. Nende hukkunute saatus on selgunud Eesti Mälu Instituudi uurimistöö käigus, mil tehakse koostööd lähedastest kuni saatkondadeni.

Hiljem asetas kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm kommunismiohvrite memoriaali juures asuva ohvitseride mälestusseina juurde pärja ning samas toimus tseremoonia, kus sõnavõttudega esinesid riigikogu esimees Lauri Hussar, diplomaatilise korpuse vanem Tšehhi suursaadik David Král, Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste, Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Katariina Järve ja Eesti Mäluinstituudi korraldatud kirjavõistluse töö autor Arabella Antons. Mälestuspalvuse pidas EELK Põhja-Eesti piiskop Ove Sander.

Tallinnas Vabaduse väljakul saab kuni 16. juunini näha Inimõiguste Instituudi loodud pildilugu juuniküüditamisest. Pildilugu on nähtav ka veebis.

14. juunil 1941 küüditasid Nõukogude Liidu okupatsioonivõimud üle 10 000 eestimaalase, kellest 7000 olid naised-lapsed-vanurid. Küüditamise eesmärk oli likvideerida moraalne, füüsiline ja õiguslik vastupanu okupantide režiimile. Vaenlaseks tembeldati kogu vastupanu osutav elanikkond. Paljud aktiivsed ja isamaalised inimesed, kes olid eelneva 20 aasta jooksul andnud oma panuse parema Eesti loomisele ja Eesti iseseisvuse hoidmisse, hukati 1942. aastal jõustunud surmanuhtluse otsuse alusel kaugel Siberis.

Kokku küüditas nõukogude režiim aastatel 1941-1951 Eestist enam kui 30 000 inimest, Memento andmetel olid neist ligi 10 000 alaealised.