Armeenia kuulub praegu Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (CSTO). Seda liitu juhib Venemaa, sinna kuuluvad veel Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan ja Valgevene. Armeenia on oma osaluse seal organisatsioonis juba külmutanud. Selles võib süüdi olla Valgevene diktaator.

Politico käsutuses olevad dokumendid näitavad, et Valgevene tarnis Aserbaidžaanile kaasaegset relvastust. Tarned tugevdasid Aserbaidžaani sõjaväge ning eelmisel aastal taastas Bakuu kontrolli Mägi-Karabahhi üle, mille järel lahkus territooriumilt peaaegu kogu etnilistest armeenlastest koosnev elanikkond. Venemaa toona konflikti ei sekkunud, kuigi Armeenia oli siis CSTO täieõiguslik liige. 

Lukašenko relvaäri tegi asja hullemaks, Armeenia leidis, et Venemaa vasall lõi talle noa selga. Teoreetiliselt peaksid CSTO liikmed üksteist kaitsma ja toetama, Aserbaidžaan oli selle liidu eelkäijast lahkunud juba 1999. aastal. 

Kolmapäeval teataski Armeenia peaminister Nikol Pašinjan, et riik lahkub CSTO-st, kuna selle liikmed ei täida oma lepingulisi kohustusi. 

Politico käsutuses olevad dokumendid näitavad, et Valgevene aitas Aserbaidžaani aastatel 2018-2022. Kaks Lõuna-Kaukaasia riiki olid siis juba tülis, pinged olid haripunktis. Valgevene toel moderniseeris siis Aserbaidžaan aga oma suurtükiväge. Lisaks hankis Aserbaidžaan juurde veel elektroonilises sõjapidamises kasutatavat varustust ning droonisüsteeme. 

Aserbaidžaani ega Valgevene valitsused ei vastanud veebiväljaande Politico kommentaaritaotlustele.

Politico toob samas välja, et Valgevene diktaator Lukašenko ja tema Aserbaidžaani kolleeg Ilham Alijev on vanad sõbrad. Paberi peal on Lukašenko küll Armeenia liitlane, kuid on varem öelnud, et CSTO ei peaks Alijevi plaane takistama. Praktikas tähendab see, et Valgevene teeb CSTO-s Alijevi režiimi heaks lobitööd. 

Alijev ise kiitles juba 2022. aastal, et Aserbaidžaanil on CSTO-s rohkem sõpru kui Armeenial. Ekspertide hinnangul ei tegutse aga Valgevene ilma Kremli vaikiva toetuseta. 

"On naeruväärne arvata, et need tehingud oleksid võinud toimuda ilma Moskva teadmata. See näitab, et kui sul on sellised "sõbrad" nagu Vladimir Putin, siis pole sul vaenlasi vajagi," ütles Washingtonis asuva Demokraatiate Kaitse Fondi mõttekoja teadur Ivana Stradner.