Eesti õpib Soome eeskujul tuumaenergia kasutamise kohta
Riigikogu toetas Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. Järgmine suurem samm on nüüd tuumaenergia ja tuumaohutuse seaduseelnõu ettevalmistamine. Eestil on sel teel võimalik õppida Soome kogemusest, kus tuumaenergiat toodetakse juba pea pool sajandit.
Riigikogu tuumaenergiat puudutav otsus avab tee edasiseks seadusloome tegevuseks selles suunas.
Kliimaministeeriumi energeetika asekantsler Jaanus Uiga sõnul ei olnud tegu otsusega, et Eesti saab tuumariigiks, vaid otsusega, et tegeleda edasi õigusandliku raamistiku loomisega. "Järgmiseks suureks sammuks on tuumaenergia ja tuumaohutuse seaduse – lühinimega TEOS – loomine," ütles ta.
Soomes alustas esimene tuumablokk Loviisas tööd 1970-ndate aastate lõpus. Viimane ja kõige võimsam blokk Olkiluotos hakkas voolu andma veidi rohkem kui kaks aastat tagasi – tükk aega plaanitust hiljem.
Olkiluoto tuumajaama käivitamisega on olnud mitmeid probleeme. Samas oleks Soome energiasüsteemil tänapäeval väga raske toime tulla ilma tuumajaamadeta. Üle 40 protsendi riigi elektritoodangust tuleb just tuumajaamadest.
Eurajoki vallale, kus Olkiluoto paikneb, on tuumajaam suureks majanduslikuks toeks, luues töökohti ja hoides valla elanike tulumaksu madalal. Vallajuhi kinnitusel toetab enamik elanikke tuumajaama kohalolu naabruses.
"Suurem osa on tuumajaama poolt, kuid on ka inimesi, kes on vastu ja nii on see olnud kõik see 50 aastat, et väike osa inimesi on vastu, aga me elame demokraatias ja see on OK, et inimesel on oma vaatenurk," rääkis Eurajoki vallavanem Vesa Lakaniemi.
Soomes kaalutakse praegu võimalusi tuumaenergia kasutusvõimaluste laiendamiseks. "Ja võib olla, et tuumaenergiat hakatakse kasutatama rohkematel viisidel kui seni, näiteks soojatootmiseks ja sealhulgas ka Helsingis," sõnas Soome tööhõive- ja majandusministeeriumi energeetika asekantsler Riku Huttunen.
Huttuneni arvates võiks tuumajaama rajamine Eestisse kogu Balti- ja Põhjamaade elektrisüsteemile kasuks tulla.
"Olukord on praegu enamasti selline, et Soomest või läbi Soome liigub Eestisse elektrit palju ja tean, et Eestis on oma väljakutsed seoses põlevkiviga ja selle kasutamise võimaliku lõpetamisega. Minu arvates oleks sel positiivne mõju kogu Balti riikide ja Põhjamaade elektrivarustusele," rääkis Huttunen.
Uiga sõnul võib Eesti tuumajaama mõte teoks saada mitte varem kui 2035. aastal ja kindlasti tuleks see palju väiksem kui praegused Soome jaamad.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: "Aktuaalne kaamera"