Diplomaat Johan Floderus peeti Iraanis kinni 2022. aasta aprillis süüdistatuna luuramises ja ta oli silmitsi surmamõistmisega.

Rootsi kodanikust Saeed Azizi peeti kinni novembris 2023. Nüüd on mõlemad teel tagasi kodumaale, kinnitas Kristersson.

Kristerssoni sõnul tegi Teheran Floderusest ja Azizist "etturid küünilises läbirääkimiste mängus, eesmärgiga vabastada vanglast Iraani kodanik Hamid Noury".

Varem teatas omakorda Iraani inimõigusnõukogu esimees Kazem Gharibabadi, et Rootsis eluks ajaks vangi mõistetud endine Iraani vanglaametnik Hamid Noury lasti vabaks ja ta naaseb peatselt kodumaale.

"Alates 2019. aastast Rootsis seadusvastaselt kinni peetud Hamid Noury on vaba ja naaseb mõne tunni pärast kodumaale," ütles ta sotsiaalmeedias.

Noury mõisteti eluks ajaks vangi vangide massilise hukkamise eest Teherani käsul 1988. aastal.

"Peaministrina on mul eriline kohustus tagada Rootsi kodanike turvalisus. Valitsus tegi seetõttu koos Rootsi julgeolekuteenistusega tõsist tööd, et pidada Iraaniga läbirääkimisi," ütles Kristersson.

"Algusest peale oli selge, et see operatsioon nõuab raskeid otsuseid. Nüüd on need otsused tehtud," lisas ta.

Aastal 1988 aset leidnud massihukkamised järgnesid pikale Iraani-Iraagi sõjale. Rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide sõnul hukati surmakomisjonideks ristitud libaprotsesside tulemusel kuni 5000 poliitvangi, mässulist ja teist režiimivastast.

Iraan pole hukkamisi kunagi omaks võtnud. Arvatavalt viidi need läbi riigi toonase kõrgeima juhi ajatolla Ruhollah Khomeini korraldusel. Hukkamistega oli seotud ka mais helikopteriõnnetuses hukkunud Iraani president Ebrahim Raisi.