Eesti meistrivõistlustele vibujahis saabunud osalejad kogunesid enne rajale minekut soojendust tegema. Soojendust tehti üheskoos ja märklaudade pihta, kuid võistlusrajal liiguti rühmadena ja lasti maastikul paiknevaid loomakujusid.

Kuna iga loomakuju asub erineval kaugusel ja mõni neist isegi nõlval, siis on üks põhilisi väljakutseid see, kui hästi laskur silma järgi vahemaad hindab.

"Mina ise lasen rohkem kogemuse pealt. On palju lastud. On palju lastud märgitud kaugustega ja muidugi tuleb eksimusi sisse, aga pigem hindad silmaga ära, kaugel loom võib olla," selgitas Eesti vibujahi meistrivõistluste korraldaja Aare Lauren.

Eestis võib vibujahti pidada väikeulukitele, aga suur osa vibujahivõistlusel osalejatest ise jahil ei käi. Monika Wessels ütles, et talle meeldib vibulaskmine, sest see on sportlik vaba aja veetmise viis ja samas justkui mediteerimine.

"Seisad ja lased oma vibukest, unustad kõik muu ära maailmast, sest sa pead nii palju keskenduma. Teiseks, see võimaldab ennast proovile panna paljudel võistlustel nii Eestis kui ka väljaspool. Kolmandaks ja võib-olla kõige olulisemaks, see on toonud minu ellu hästi palju huvitavaid ja toredaid inimesi," rääkis ta.

Samal ajal, kui vibulaskurid võtsid mõõtu Pikajalamäe ümbruses, peeti lähedal asuvas Kaopalu karjääris Eesti meistrivõistlusi keerulise nimega jahispordialal FITASC sporting, mis on väga lihtsustatult seletades lendavate märkide püssist tulistamine. Sellel võistlusel osalenutest käib enamik ka päriselt metsas jahil. Tegemist on praktilise alaga, millest on kütile kasu.

"Sellest on väga palju jahil abi. Sa oskad määrata linnujahil linnu kaugust, linnu kiirust, vastavalt sellele on vaja ettevõtumaad, lasketehnikat sättida ja kohendada. Seda kõigile jahimeestele soovitan. Väga on isegi vaja lausa," rääkis jahilaskur Sulev Kont.

Mõlemad võistlused kestavad pühapäevani.