Parempoolne Prantsusmaa võib seista silmitsi trahviga
Marine Le Peni Rahvuslik Liit (RN) püüab moodustada Prantsusmaa järgmist valitsust, kuid partei kulutuste plaan võib tulevikus tähendada riigi jaoks trahvi. Prantsusmaa võimalik parempoolne valitsus ei saa Euroopa eliidilt loota samasuguseid järeleandmisi, nagu Macronile tehti.
Prantsusmaa on alati olnud liiga suur, liiga võimas ja – mis kõige tähtsam – liiga tihedalt seotud EL-i siseringiga, et seda hoolimatu finantsplaneerimise eest karistada. Kuid see võib muutuda.
Euroopa Komisjon valmistub kolmapäeval avalikustama viimase valitsuste grupi, kes on eiranud eelarvereegleid, ja Prantsusmaa ei pruugi enam lihtsasti pääseda. EL on kogu bloki ulatuses surve all, et astuda samme, mis võivad lõpuks viia Prantsusmaa karistamiseni.
Marine Le Peni paremäärmusliku Rahvusliku Liidu võimalus moodustada valitsus pärast president Emmanuel Macroni erakorraliste valimiste väljakuulutamist on muutnud olukorda. See on tekitanud ärevust Brüsselis ja Frankfurdis, Euroopa Keskpanga keskuses, teatasid ametnikud Politicole.
Üks asi on lubada Euroopa-meelsel ja riigimehelikul juhil teha riskantseid kulutusi, mis võivad eurotsooni ohtu seada, kuid olukord on hoopis teine, kui sellesse rolli astub rahvuslik demagoog, kes niigi reegleid eriti millekski ei pea, kirjutas Politico.
"Kui vastutustundetu [Prantsuse kulutuste] plaan esitataks ja komisjon sellega nõustub, siis kaoks kogu senine fiskaalraamistik," ütles Zsolt Darvas, Brüsselis asuva mõttekoja Bruegel vanemteadur. "Teised populistlikud parteid eiraksid reegleid igavesti."
Varem võis Euroopa eliit endale lubada avameelsust Prantsusmaale tehtud järeleandmistes. Eelmine komisjoni president Jean-Claude Juncker selgitas kaheksa aastat tagasi, miks Euroopa eelarvejärelevalve ei pööranud tähelepanu Prantsusmaa kehvale rahandusseisule. "Sest see on Prantsusmaa," ütles ta.
Macroni valitsus on juba lubanud kärpeid umbes 20 miljardi euro väärtuses, et vähendada eelarvepuudujääki, mis eelmisel aastal ulatus 5,5 protsendini SKP-st. Ennustatakse, et Prantsusmaa avalik võlg tõuseb 114 protsendini SKP-st 2025. aastal.
Need on silmatorkavad arvud: EL-i reeglid sunnivad riike hoidma aastast eelarvepuudujääki 3 protsendi ja võlga 60 protsendi juures.
Prantsusmaa on üks tosinast riigist, mis järgmisel nädalal saab punase lipu bloki puudujäägi piirmäära rikkumise eest. See sunnib riike tegelema ülemäärase puudujäägiga ning nõuab valitsustelt meetmete võtmist kulutuste ohjeldamiseks ja üksikasjaliku plaani esitamist, kuidas seda teha kavatsetakse.
See on üldiselt veniv EL-i protsess, mis võib kesta aastaid, kuid lõppkokkuvõttes võivad nad saada trahvi.
Probleem on selles, et Rahvusliku Liidu majandusplaanid võivad need arvud veelgi kehvemaks muuta.
"Keegi võib alati lubada kuud ja tähti," ütles Macroni rahandusminister Bruno Le Maire reedel France Infole. "Rahvuslik Liit ei hooli avalikust rahast."
RN on teinud kampaaniat programmiga, mis segab omavahel kokku maksukärpeid ja protektsionismi. Võimalik peaminister, 28-aastane Jordan Bardella on lubanud tühistada Macroni pensionireformid ning alandada pensioniiga mõnele töötajale 60 aastani. See plaan õõnestaks riigi avalikku rahandust, kuna elanikkonna keskmine vanus suureneb.
"Kui RN rakendab oma fiskaalpoliitikat, pole mingit võimalust, et ta suudab järgida EL-i fiskaalreegleid ja kui ta ei järgi fiskaalreegleid, peab Euroopa Komisjon järgima ülemäärase puudujäägi menetlust," ütles Nils Redeker, Jacques Delorsi Instituudi asejuhataja. "Kui partei oma plaane ellu viib, võib majanduslik kahju olla üsna suur."
Turud on juba närvilised. Prantsusmaa aktsiaturul oli viimase kahe aasta halvim nädal. Päevadel enne Macroni valimisteate tegemist alandas reitinguagentuur riigi reitingut võla teenindamise kulude tõttu – märk usalduse kaotusest.
See kõik toimub ajal, mil Brüsseli bürokraatiamasin on kõige haavatavam. Pärast Euroopa Parlamendi valimisi peab EL otsustama, kas Ursula von der Leyen jääb komisjoni presidendiks ja siis peab tema või keegi, kes teda asendab, nimetama uued volinikud.
"Kiireim viis, kuidas von der Leyen kaotab väiksemate liikmesriikide usalduse enne, kui ta teiseks ametiajaks ametisse nimetatakse, on suuremate liikmesriikide, nagu Prantsusmaa ja Itaalia, vabastamine uute fiskaalreeglite järgimisest," ütles üks Põhja-Euroopa riigi anonüümseks jääda soovinud diplomaat.
Reeglite eesmärk on vältida hiiglasliku võlakoormuse levikut, mis peaaegu kukutas Kreeka 2010. aastate alguses ja ähvardas kogu valuutapiirkonda lõhestada.
Oluline hetk ei saabu veel sel nädalal. Tõenäoliselt on see sügisel, mil riigid peavad esitama tegevuskavad, kuidas nad kavatsevad vähendada oma võlga ja puudujääke. Selleks ajaks on Prantsusmaal uus valitsus.
Tegu on esimese proovikiviga EL-i reformitud kulutusreeglitele, mis peatati pandeemia tõttu. Tänavu jõustusid need uuesti.
Junckeri kuulsate sõnade ajal olid tagatoatehingud, mille tulemusel Prantsusmaa trahvist pääses, vähem läbipaistvad. Ametnike sõnul pole sellisteks läbirääkimisteks enam huvi.
Darvase sõnul võivad aga finantsturud oma sõna öelda enne, kui Euroopa Komisjon saab isegi võimaluse. "Rahvuslik Liit peaks võtma õppust Suurbritannia tollasest peaministrist Liz Trussist, kelle kaks aastat tagasi esitatud maksuplaan, mis sisaldas suuri kärpeid, viis turud kaosesse ja põhjustas tema kiire kukkumise.
Toimetaja: Taavi Tamula
Allikas: Politico