Konkurentsiamet soovitab kütusemüüjate jälgimiseks luua hinnavõrdlusportaali

Konkurentsiamet leiab oma kütuseturu analüüsis, et Eesti kütuseturg valdavalt toimib, aga selleks, et tagada stabiilne ja õiglane hinnakujundus, on vaja tõhusamat järelevalvet ja läbipaistvust. Muu hulgas võiks ameti hinnangul kasu olla sõltumatust reaalaja hinnavõrdlusportaalist.
Konkurentsiameti peadirektori Evelin Pärn-Lee sõnul võimaldab ameti tehtud analüüs luua alusandmestiku, millega edaspidi turul toimuvat võrrelda ning vajadusel konkurentsi parandamiseks ettepanekuid teha.
"Kogutud andmed näitavad, et kütuste hulgiturg on selgelt duopoolne ja jaeturg oligopoolne, samas selle, kas jaeturul võib lisaks esineda ka kollektiivne turgu valitsev seisund, saab esialgu jätta lahtiseks," ütles Pärn-Lee.
Eesti kütuseturg on oma mahult väike ja kontsentreeritud. Selle põhjuseks on valdavalt kõrged turule sisenemise tõkked. Eestis müüakse peamiselt kolme tüüpi kütust: bensiin 95, bensiin 98 ja diislikütus. Tanklavõrgu tihedus on Euroopa üks suurimaid ja suurima tarbimisega piirkonnad on ootuspäraselt Harju- ja Tartumaa. Konkurentsiameti teatel on positiivne, et valdavalt opereerivad kütuseturul hästi kapitaliseeritud ettevõtjad, kes suudavad tagada stabiilse varustuse ja täita biokütuse nõudeid.
Samas on Eesti kütusefirmad vertikaalselt omavahel tihedalt seotud, mistõttu võivad jaeturu konkurendid olla hulgi- või hoiustamise turul head koostööpartnerid.
Kütuste hinnakujundus Eestis on tihedalt seotud maailmaturuhindade ja aktsiisimääradega. Ameti hinnangul nähtub siit ka asjaolu, et kuigi Eesti kütusehinnad järgivad maailmaturu hinnamuutusi, on hindade muutused kohalikul tasandil tihti aeglasemad (esineb "rockets and feathers" hinnastamist). Turul tegutsevatel ettevõtjatel on hea ülevaade turul toimuvast, sh toimub konkurentide hindade jälgimine ja postihindade kohandamine vastavalt.
Analüüsi leidude andis amet näiteks soovituse suurendada reaalajahindade läbipaistvust, milleks sobiks näiteks sõltumatu hinnavõrdlusportaal, kus kuvatakse tanklate hinnad reaalajas. Samuti tuleks koos vajalike pädevuste ja ressurssidega määrata konkreetne asutus, kes riiklikul tasemel kütuseturgu monitoorib, kuna see võimaldaks vajadusel kiiret sekkumist, kaitstes tarbijaid hinnatõusude ja turu kuritarvituste eest.
"Soovituste rakendamine võiks aidata kaasa parema konkurentsiolukorra loomisele, mis kaitseb tarbijate huve ja tagab ausa hinnakujunduse kogu turul," ütles Pärn-Lee.
Konkurentsiamet alustas 2022. aasta sügisel mootorikütuste jae- ja hulgimüügituru konkurentsiolukorra kaardistust ning analüüsi, eesmärgiga paremini mõista kütuseturu toimimist, tuvastada võimalikud konkurentsitõrked ja pakkuda konkurentsi soodustavaid meetmeid. Amet uuris lähemalt, millised olid ettevõtjate jae- ja hulgimüügi müügimahud, jae- ja hulgimüügi müügikäibed, kasumlikkus, kui suured olid äri- ja erakliendiprogrammidega seotud soodustused, millised olid nende programmide mahud, kütuseliikide müügimahud, kuidas tagatakse biokütuse nõude täitmine ning kuidas biokütuse nõude täitmine mõjutab kütusehinda, milliseks ajaperioodiks on ettevõtjal tagatud kütusevarud, uurisime ka kütuse tarnehinna kujunemist.
Analüüsitavaks perioodiks olid aastad 2019–2022, sest see võimaldas hinnata turu olukorda Covid-19 pandeemia algusaasta eelsel ja järgsel perioodil ning selliselt ei moonuta 2020. aasta analüüsi tulemusi olulisel määral.
Analüüs täismahus
Toimetaja: Mirjam Mäekivi