Rein Sikk: Rakvere raibe saagu Eesti rahvustaimeks!
Kõikjal vohavat, kunagi võõrliigina Eestisse jõudnud Rakvere raibet võib võtta kui püsivuse, jonnakuse, tubliduse sümbolit. Ehk lausa kui eestlase võrdkuju? Sestap ei pruugi olla tulevikus võimatu, et Rakvere raipest saab lausa rahvustaim, kirjutab Rein Sikk Vikerraadio päevakommentaaris.
Mida aeg edasi, seda rohkem tähelepanu, ja just heatahtlikku tähelepanu. pälvib üks Eestimaa taim. Üks vihatud ja armastatud taim. Nii särav ja suursugune taim, sellest ei saa mööda vaadata.
On üsna täpselt dateeritud, et see taim, tegelikult võõrliik, jõudis Eestisse 1853. aasta paiku. Siis käis Krimmis sõda nagu praegugi. Rakvere kanti toodi aga Vene sõjaväe hobustele Ukrainast heina, millest pudenesid maha selle vägeva taime seemeneid. Taim juurdus ja hakkas vohama. Hakkas nii väga vohama, et 1939. aastal anti isegi välja määrus, millega kuulutati see taim kogu riigis hävitamisele määratuks. Loodeti, et aastaks 1947 on Eestimaa sellest taimest puhas.
Aga võta näpust. Või haara peast! Täna ilutseb ja õilmitseb see taim üle Eestimaa. Ja mõtlen täitsa tõsiselt, et see on üks vägev ja vintske taim. Tema nimeks rahva hulgas on Rakvere raibe. Ta ametlik nimi on harilik tõlkjas ja ladina keeli bunias orinetalis. Mõnes keeles hüütakse ka Türgi kapsaks.
Eestimaal on täna Rakvere raipe kollane nägu. Mulle meeldib väga sõita piki tõlkjalaamadest ääristatud teid ja tänavaid. Suur osa Eesti maarahvast elabki raipeviirgude veeres ja taga. Vaadake selle kollase hiiglase lakkamatut õiteilu, mis kestab läbi suve me teede veeres. See kollane lummus rõõmustab oma meerohkete õitega ka miljoneid mesilasi. Ja milline lõhn, raske, aga mesine!
Jah, Rakvere raibe on umbrohi, aga meenutagem, et ka rukkilill, me rahvuslill, on umbrohi. Tänaseks on selgunud, et ülisuur umbrohi nimega Sosnovski karuputk on väga hea patareide tooraine, kui ta ära põletada. Liitiumakud nimelt võivad ilmast otsa lõppeda koos liitiumiga. Putkest saab aga toorainet naatriumioonakudele, me tuleviku tehnoloogiale.
Ent tagasi Rakvere raipe juurde. Virumaal algas tõlkja ehk raipe taassünd aastal 1991, mil üleilmsete virulaste päevade raames sai Rakvere laululava Rakvere raipest dekoratsioonid. Küll oli siis ohkijaid ja pahandajaid, et milline jälkus... Aga mõned aastad edasi punkalulupidude ajal oli raipest dekoratsioonimaterjal juba ainumõeldav. Aga ka kauakestev ja tasuta kätte tulev. Raipesülemid olid paljudel punkkoori lauljatel ka süles. Raipepärjad peas. Täna on Rakvere raibe kui tasuta saadav ja hästi säiliv dekoratsioonimaterjal juba paljudel pidustustel täiesti tavaline.
Rakvere raipe nime kannavad motoklubi ja maakonnalehe Virumaa Teataja huumorirubriik. Ka Rakvere linna autobussidele on joonistatud raipeõis.
Tänaseks teame seadagi, et Rakvere raibe on väärt ravimtaim. Kaotab konnasilmad ära. Aitab valutavate jalgade korral. Rakvere raipe seemnetest saadav õli oli olla nii väärtuslik kui ka kasulik.
Aina enam liigub ringi toiduretsepte, kus Rakvere raibet sees. Supp, lehesalat. Juuresalat niisama ja munaga. Rakvere raipe kaste keedetud kalale. Borš Rakvere raipest, kus sees ka rabarberivarsi ja hapuoblikaid. Rakvere raibe keedetud kartulitega. Raipepirukas! See kõlab eriti kentsakalt.
Seega võime võtta Rakvere raibet kui püsivuse, jonnakuse, tubliduse sümbolit. Äkki kui eestlast? Püsivat, jonnakat, tubli inimest, kes ei anna alla. Näeme ju taime, mis ootas siin mail põlu all olles enam kui 170 aastat, et nüüd kasvavat kuulsust nautida. Usun, et ei ole enam kaugel aeg, mil toimub esimene Rakvere raipefestival. Selleks, et tutvustada hariliku tõlkja sadu kasutamisvõimalusi.
Selle loo moraal on säärane, et elu ei pruugi olla just seda mustvalget värvi, nagu hetkel paistab. Võib-olla on vaja lihtsalt pisut oodata? 170 aastat oodata, et asjad teise valguse saaksid ja teist moodi paistma hakkaksid.
Seega: Rakvere raibe rahvustaimeks? Rahva sümboltaimeks? Ei me ette tea...
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus
Toimetaja: Mirjam Mäekivi