Kui eelmisel aastal oli Pihkva kõrval asuvas Venemaa õhujõudude baasis arvukalt sõjalennukeid, siis hoolimata satelliitpildi hägususest võib tänavu mai lõpus samas kohas aimata vaid kahte lennukit. Soome rahvusringhääling Yle väidab luureallikale toetudes, et Balti riikide  ja Soome lähistel paiknevatest Vene maavägedest on praegu 80 protsenti Ukraina rindel. Samal seisukohal on ka Norra luure.

Julgeolekuekspert Rainer Saksa sõnul on nende üksuste arv viimasel ajal veelgi vähenenud.

"Kohe sõja algusest peale on Lääne sõjaväeringkonnast meie piiridel olevad üksused viidud sõdima Ukrainasse selles osas, mis on tegemist profisõjaväelastega. Ajateenijad treenivad nendes väeosades edasi. Nende üksuste hulk, kes olid seni jäänud, on vähenenud, sest  võib arvata, et Venemaa  praegu üritab natuke suuremat pealetungi Ukrainas," lausus Saks.

Balti laevastikust on viidud Mustale merele mõned alused, kuid üldiselt üritab Venemaa siin piirkonnas sõjatehnikat hoida.

"Venemaa on üritanud säilitada oma võimet kontrollida õhuruumi vajadusel ja lennuväe, õhutõrje, laevastiku ja raketivägede paigutamise osas on see kahanemine kindlasti palju-palju marginaalsem," ütles Saks.  

Ukrainas peetava sõja jaoks on vägesid kokku kraabitud üle terve Venemaa, ütles reservkolonel Hannes Toomsalu.

"Venelasel ei ole enam midagi juurde tuua. Harkivi all peaks sõdima Leningradi sõjaväeringkonna väed, vähemalt nii on seda kinnitatud, ja need on üsna nadid. Ühesõnaga, sealt ei ole enam kuskilt midagi juurde võtta," lausus Toomsalu.

Venemaa kaitsevõime taastamisele kulub siin piirkonnas aastaid.

"See võimekus on neil piiratud, see kindlasti võtab aega viis kuni seitse aastat ehk lühiaja perspektiivis me ei räägi mingisugusest ohust Eesti ega Balti riikide ja Põhjamaade suhtes," ütles kaitseuuringute keskuse endine tegevjuht Dmitri Teperik.