"Jah, mäletan (esimest koolipäeva)," ütles Krystal. Aga mis vahepeal muutunud on? "Ma ei armasta enam matemaatikat nii palju," vastas ta.

Krystal seab sammud Tallinna polütehnikumi. Miks mitte jääda edasi gümnaasiumi? "Mul on juba seal osa tuttavaid, kes on ka meie koolist läinud sinna," ütles ta.

Eksamid on möödas, suvi ees. Aega on sõprade jaoks, ettekandjana taskuraha teenimiseks. Augustis, kui vastu võetakse, algab polütehnikum. Õnn on Krystali jaoks see, kui ümber on head inimesed, hea haridus, hea eluteekond – mis iganes see tähendab.

"Mul on kõik olemas nendest. Ja haridus läheb ka – saan ka parema hariduse äkki," lausus Krystal.

Kooli lõpetajad pole mitte ainult kõige ilusamad – nad on võib-olla ka kõige õnnelikumad. Lõpetamise päev on tõeliselt nende päev. Siitpeale algab elu – aga see on juba teine lugu.