Matišis asuv Lelle pere seafarm on tegutsenud pikka aega, sealt saadud liha sööb kohalik rahvas ja seda on müüdud kaugemalegi. Aafrika katku kinnitavate proovide vastused saadi reedel, laupäeval kehtestati karantiin ja hukati sigu.

Farmi peremees saab just laupäeval 65-aastaseks. Tema nimi on ka Janis, nii et jaanipäeva eel tõsine tragöödia nii talle, tema perele kui ka kogu sellele paigale.

527 peaga farm on Läti jaoks päris suur, sest kui Eestis oleme harjunud väga suurte seakasvatustega, siis Lätis on palju väikseid ja keskmisi sigalaid.

"Just Põhja-Lätis on kodusigade haigestumise risk kõige suurem. Kindlasti on see seotud metssigade arvukuse suure tõusuga. Olgugi, et farmides pole katku olnud, ringleb see metsas aastaringi. Sel moel säilib viirus looduses hästi. Kuidas sattus katk just sellesse seakasvatuskompleksi, seda me veel uurime," lausus Läti toidu- ja veterinaarteenistuse Põhja-Vidzeme piirkonna juht Marcis Ulmanis.

Aafrika katk on Lätis ringelnud 10 aastat, kodusigadel pole seda mõnd aega leitud, kuid metsas on poole aastaga avastatud juba 600 nakatunud siga. Kaarti vaadates näeme, et Matiši farm on Eestist linnulennult ehk vaid poolesaja kilomeetri kaugusel.

"Loomad liiguvad ja nakatumisjuhtude arvu põhjal näeme, et viiruspuhang läheneb samm-sammult Eesti piirile. Teie riik peaks hakkama rohkem mõtlema sellele, et katk kui väga ohtlik haigus on jõudnud teile väga lähedale," märkis Ulmanis.

Eestis on tänavu Aafrika katku leitud seitsmel metsseal, viimane juhtum oli reedel Võru vallas. Seega kordades vähem kui Lätis.

"See laine ongi tulnud Euroopas alt ülespoole – Poola, Leedu, Läti. Meil on läinud seni suhteliselt hästi, leide on vähe. Aga veel kord rõhutan – ei saa end lasta petta olukorral, et leide on vähe. Viirus on metsas olemas," lausus põllumajandus- ja toiduameti osakonnajuhataja Olev Kalda.

Lätis on loomade haiguspuhangu ja hukkamise puhul ette nähtud ka kompensatsioon, kuid see ei kata kõiki kulusid.