"Väga hea meel on öelda, et veeõnnetusi ei olnud ja tules keegi ei hukkunud. Ja ükski inimene ei jäänud tulekahju tõttu oma kodust ilma. Suuremaid päästesündmusi ei olnud," ütles Kääparin ERR-ile.

"Meil on sündmusi olnud 124, mis tavapäevaga võrreldes on natukene rohkem, aga jaanipäeva mõistes väga rahulik," sõnas ta.

Kääparin ütles, et enamus väljakutseid oli seotud jaanilõketega - neid oli kokku 50. Samas mullu oli neid kaks korda rohkem.

"Küll tunti muret, et kas naabril ei ole jaanilõke käest ära läinud või nähti kuskil suitsu. Tuld tehti rohkem, aga tehti väga mõistlikult. Kui päästjad kohale jõudsid, siis üldjuhul ikkagi olid need lõkked kontrolli all ja olid ka kustutusvahendid lõkete juures olemas," rääkis Kääparin.

Kääparin rõõmustas, et olukord näitas, et päästeameti ennetustöö lõkkeohutusega seoses on vilja kandnud.

Siiski tuli päästjatel käia kontrollimas ka järelevalveta jäänud lõkkeid. Näiteks Põltsamaa vallas Vägari külas põles järelevalveta jäetud 5 x 10 meetrine lõke, milles põletati ka prügi. Päästjad kustutasid lõkke ohtra veega ning teavitasid keskkonnaametit. Prügilõkkeid tuli päästjatel käia kustutamas veelgi. Näiteks Märjamaal Valgu-Vanamõisa külas põletati lõkkes rehve. Päästjad kustutasid tollegi lõkke. 

Vähemalt üks inimene sai jaanilaupäeval ka vigastada. Põltsamaa linnas oli vahejuhtum, kus bensiini abil sooviti grilli süüdata, kuid süütaja suitsetas samal ajal ning bensiiniaurud süttisid põlema. Grillija sai põletusi ning toimetati kiirabisse.

Kokku said päästjaid nädalavahetuse jooksul 233 väljakutset.  

Kääparin pani inimestele ikkagi südamele, et kui ka täna on plaanis lõket teha, siis teha seda väga ettevaatlikult, sest metsad on hetkel kuivad ja tuleohtlikud.