Oluline laupäeval, 29. juunil kell 21.10:

- Meedia: Ukraina võis tabada Venemaa uusimat õhutõrjesüsteemi S-500;

- Kuberner: Vene vägede rünnakus Lõuna-Ukraina linnale sai surma seitse inimest;

- Meedia andmeil avalikustab USA uue relvaabi paketi;

- Vene väed pommitasid Donetski oblastit;

- Mai oli Vene relvajõududele kõige ohvriterohkem kuu sõja algusest saadik;

- Dnipros hukkus Vene raketirünnakus üks ja sai viga 12 inimest;

- Lähiajal võib oodata Orban ja Zelenski kohtumist;

- Venemaa vabastas 10 Ukraina tsiviilisikust vangi;

- Ukraina laupäeval esitatud hinnangu kohaselt kaotasid Vene väed ööpäevaga üle tuhande sõjaväelase.

Meedia: Ukraina võis tabada Venemaa uusimat õhutõrjesüsteemi S-500

Reedel hakkasid sotsiaalmeedias Ukraina-meelsetel kontodel ringlema postitused selle kohta, et Ukraina väed on kobarmoonaga täidetud ATACMS-i raketiga tabanud veel tuvastamata asukohas Venemaa uusimat õhutõrjesüsteemi S-500, vahendab Kyiv Post.

Samas lahknevad blogijate andmed selle kohta, kas pihta sai rohkem kui üks süsteemi osa, näiteks raketid või kanderakett. Osa blogijatest väidab, et hävis terve S-500 õhutõrjesüsteem, kuid kinnitust sellele ei ole.

Mariupoli linnapea nõunik Petro Andrjuštšenko teatas samuti S-500 süsteemi hävitamisest, kuid ütles, et satelliidipilte sellest veel oodatakse. "Mõni S-500 osa sarnaneb S-400 osadele. Kuid isegi, kui tegemist oli S-400 süsteemiga, on see suurepärane," lisas ta.

Ühe S-500 hind ulatub 600 miljoni dollarini.

Ukraina luure on varem teatanud, et Vene väed on paigaldanud oma uusima õhutõrjesüsteemi S-500 okupeeritud Krimmi.

Vene rünnakus Lõuna-Ukraina linnale sai surma vähemalt seitse inimest

Venemaa rünnakus Lõuna-Ukraina Vilnianski linnale sai surma vähemalt seitse ja viga 18 inimest, teatas laupäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Vilniansk jääb 29 kilomeetri kaugusele kirdesse Zaporižžjast, samanimelise oblasti Ukraina kontrolli all olevast pealinnast. Vene väed on suure osa oblastist okupeerinud.

President hoiatas, et Vilnianskis hukkunute arv võib kasvada.

"Zaporižžja oblastis hukkus Venemaa raketilöögis seitse inimest, sealhulgas kaks last," kirjutas Zelenski sotsiaalmeedias.

Siseminister Ihor Klõmenko märkis, et Vilnianskis sai haavata 18 inimest, teiste seas neli last.

Ta postitas pilte põlenud madalast hoonest ja autodest.

Oblasti kuberneri Ivan Fjodorovi sõnul said kannatada kriitilise tähtsusega taristurajatis, pood ja elumajad.

Venemaa väidab, et on Zaporižžja oblasti annekteerinud, ehkki ei kontrolli seda täielikult.

Kiiev teatas varem ka nelja inimese hukkumisest rindejoone lähedastes Donetski oblasti külades. 

Reedel hukkus kaugemal põhjas Dnipro linnas Vene vägede rünnakus üks inimene.

Venemaa on Zaporižžjat ja selle ümbrust rünnanud alates agressioonisõja algusest, kuid viimastel nädalatel on suurem osa lahingtegevusest koondunud Ukraina idaossa, mitte lõunasse.

Venemaa teatas laupäeval viie inimese hukkumisest piirikülas Ukraina droonirünnaku tagajärjel.

Meedia andmeil avalikustab USA uue relvaabi paketi

Ameerika Ühendriigid teatavad lähipäevil uuest 150 miljoni dollari suurusest relvaabi paketist Ukrainale, mille hulgas on ka õhutõrjeraketid HAWK ja 155-millimeetrise kaliibriga suurtükimoon, teatasid reedel kaks USA ametnikku.

Relvaabipakett avalikustatakse eeldatavasti esmaspäeval, ütlesid anonüümsust palunud ametnikud uudisteagentuurile Reuters.

President Joe Bideni administratsioon vastab selle abipaketiga Ukraina meeleheitlikele palvetele saada täiendavalt õhutõrjevahendeid, kuna Venemaa on viimaste nädalate õhurünnakutega tabanud laialdaselt Ukraina energiataristut.

USA alustas püüdurrakettide HAWK tarnimist Ukrainasse 2022. aastal väiksemate ja lühema tegevusraadiusega õlalt lastavate Stingeri õhutõrje raketisüsteemide uuendusena.

MIM-23 HAWK – akronüüm sõnast "Homing All the Way Killer" - võeti kasutusele 1950. aastatel ja seda on aastate jooksul uuendatud, et see suudaks toime tulla vastase segamiste ja muude vastumeetmetega. USA relvajõudude andmeil on neid eksporditi enam kui kümnesse riiki.

Lisaks HAWK rakettidele ja 155-millimeetrisele suurtükimoonale sisaldab pakett muud laskemoona ja varustust, mis on mõeldud Ukraina kaitsevajaduste toetuseks, lisasid allikad.

Pakett eraldatakse mehhanismi Presidential Drawdown Authority raames, mis võimaldab presidendil kiiresti otsustada USA ladudes oleva relvastuse eraldamise liitlaste toetamiseks.

Alates 2022. aastast on USA andnud Ukrainale sõjalist abi enam kui 50 miljardi dollari eest.

Vene väed pommitasid Donetski oblastit

Vene väed pommitasid laupäeval Donetski oblastit, teatas Ukraina ringkonnaprokuratuur.

Prokuratuuri teatel jäi Vene vägede tule alla mitu piirkonda, nende seas Kramatorski, Bahmuti ja Pokrovski ümbrus.

Prokuratuuri andmeil sai raketirünnakutes surma neli ja vigastada seitse tsiviilelanikku.

Mai oli Vene relvajõududele kõige ohvriterohkem kuu sõja algusest saadik

Venemaa kaotas maikuu jooksu Ukrainas üle 30 000 sõjaväelase, mis tähendab, et tema kaotused võisid olla suuremad kui ta sama aja jooksul suutis uusi sõdureid värvata, kirjutas väljaanne The Moscow Times (MT) lääneriikide meediale viidates.

The New York Times kirjutas viitega Briti luurele, et Venemaa võis mais kaotada keskmiselt 1200 sõjaväelast päevas, mis teeb ühe kuu kaotuste suuruseks 31 000 – 37 000. USA luureametnike hinnangul värbavad Vene relvajõud iga kuu 25 000 – 30 000 uut sõdurit, mis lubab vägesid sellises mahus täiendada, et komandörid võivad jätkata nn liharünnakuid, kuna sellise taktikaga tekkivate tohutute inimkaotuste asemele saab võtta uued võitlejad, edastas MT.

Selline taktika töötas kahel korral – Bahmuti ja Avdijivka vallutamisel. Aga ka siis oli vaja Wagneri võitlejaid, vange ja tavalisi sõdureid saata sõja hakklihamasinasse väga pikka aega: lahing Bahmuti pärast kestis umbes aasta, Avdijivka oma neli kuud.

Pärast vägede sisenemist Harkovi oblastisse 10. mail 2024 tundus alguses, et tulemuseni jõutakse kiiremini: pidevate rünnakute käigus Vovtšanskile õnnestus Vene üksustel juba esimestel päevadel osa linnast hõivata. Siis aga Venemaa rünnak soikus. Ukraina ja Ameerika sõjaväeallikate sõnul toob sel kevadel liharünnakute taktika märgatavalt vähem tulemusi.

Droonide ja kassettlahingumoona massiline kasutamine ning Ukraina relvajõudude tegutsemine ettevalmistatud kaitsepositsioonidel võrdsustab Vene sõdurite edasitungi avatud territooriumil tegelikult enesetapuga, kirjutas MT. Pealegi saadeti nad sageli ründama mitte soomukitel, vaid mootorratastel, ATV-del ja avatud karkassiga autodel. Avaandmeid kasutava analüütiku Andrew Perpetua hinnangul hävisid, kahjustasid või jätsid sõdurid mais lahinguväljale kokku 182 sellist sõidukit. Kui veebruaris kaotasid venelased lahingutes viis mootorratast, märtsis - ühe, aprillis - 13, siis mais - 56, märkis väljaanne Forbes.

Kaotuste ulatuse poolest võib maikuu läheneda Afganistani sõjale: siis hukkus üle 10 aasta kestnud sõjategevuses veidi üle 15 000 Nõukogude sõjaväelase. Ukraina sõja ajal on Afganistani sõja ohvrite arvu juba ületanud lahing Avdijivka pärast, milles Vene armee kaotas umbes 16-17 tuhat hukkunut.

Dnipros hukkus elumaja tabanud raketirünnakus üks inimene

Dnipro linna ühte kortermaja reedel tabanud raketirünnakus hukkus vähemalt üks ja sai viga 12 inimest.

Vene rakett tabas üheksakorruselist elumaja, teatasid ametnikud. Ukraina siseminister Ihor Klõmenko hoiatas, et hukkunute arv tõenäoliselt tõuseb, kuna palju inimesi jäi hoone rusude alla lõksu, sest rünnaku tagajärjel varises kokku neli ülemist korrust.

Siseministeeriumi hilisemates avaldustes öeldi, et tulekahju paigas on kustutatud, rusude alt leiti ühe inimese säilmed ja kaks inimest loeti teadmata kadunuks.

Piirkonna kuberner Serhi Lõsak ütles, et vigastada sai 12 inimest, sealhulgas 7-kuune imik. Kolm inimest olid raskes seisundis.

Момент удара российской ракеты в жилой дом в Днепре. Сам боеприпас опознать сложно, писали что могла быть Х-69 или Х-59. Но совершенно понятно, что это прямое попадание ракеты в дом — она не была сбита ПВО или как-то существенно повреждена pic.twitter.com/eJ5XWTS8mN

— IanMatveev (@ian_matveev) June 29, 2024

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on korduvalt kutsunud liitlasi üles tarnima õhutõrjevarustust, et aidata peatada Venemaa regulaarsed õhurünnakud.

Dnipro, kus enne sõda elas peaaegu miljon inimest, on Ukraina suurlinn, mis asub riigi ida poole suunduva tee ääres, kus käib kõige ägedam võitlus Vene vägedega.

Alates 2022. aasta veebruaris Venemaa sissetungi algusest on see olnud regulaarselt raketi- ja droonirünnakute sihtmärgiks. Venemaa eitab tsiviilelanike ja tsiviilinfrastruktuuri sihtimist, kuid tuhandeid inimesi on tema korraldatud rünnakutes hukkunud.

Orban võib kohtuda Zelenskiga juba järgmisel nädalal

Ungari peaminister Viktor Orban võib kohtuda Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga juba järgmisel nädalal, et teha samm kahe riigi suhete parandamise teel, teatas väljaanne Jevropeiskaja Pravda (JP) viitega oma allikatele.

Sel nädalal Brüsselis peetud Euroopa Liidu tippkohtumisel saatis Ungari peaminister signaali oma suhtumise muutumisest Kiievisse.

Orbáni poliitdirektor ütles, et kohtumine võib lähipäevil aset leida ning selle põhjuseks on asjaolu, et Ungari saab 1. juulil pooleks aastaks Euroopa Liidu eesistujaks.

JP ajakirjanikud selgitasid välja, et Orbánile hakkasid survet avaldama Budapesti partnerid, kes veensid teda, et avalik konflikt Ukrainaga on kestnud juba kaua ja see tuleb lõpetada. Väidetavalt veensid Ungari peaministrit Prantsuse president Emmanuel Macron ja Itaalia peaminister Giorgia Meloni.

Meloni juhib Euroopa Parlamendis fraktsiooni Euroopa Konservatiivid ja Reformistid (ECR), millega soovib ühineda Orbani partei Fidesz, et saada rohkem mõju otsuste tegemisel.

Venemaa vabastas 10 Ukraina tsiviilisikust vangi

Kümme Venemaal vangistuses olnud Ukraina tsiviilisikut vabastati Vatikani vahendatud kokkuleppe alusel, teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski reedel.

"Me suutsime Venemaalt vangistusest tagasi tuua veel kümme meie inimest," ütles Zelenski sotsiaalmeedia postituses.

Vabastatute seas on kaks vaimulikku ja üks krimmitatarlasest poliitik.

Ukraina teatel püsivad Venemaa kaotused 1000 sõjaväelasest suuremad

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 541 560 (võrdlus eelmise päevaga +1070);

- tankid 8073 (+7);

- jalaväe lahingumasinad 15 505 (+25);

- suurtükisüsteemid 14 480 (+57);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1109 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 871 (+0);

- lennukid 360 (+0);

- kopterid 326 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 11 538 (+29);

- tiibraketid 2331 (+2);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 19 568 (+54);

- laevad / paadid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2436 (+5).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.