Seadusemuudatus puudutaks avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, näiteks ülikoole. Samamoodi toob ministeerium välja ka kohalike omavalitsuste asjaajamise.

Ministeerium toob välja, et eelmise õppeaasta seisuga oli 12 protsenti akadeemilistest töötajatest võõrriigi kodakondsusega.

Ministeerium küll ütleb, et võõrriigi kodakondsus ei tähenda tingimata eesti keele oskuse puudumist. Siiski soovitakse seadusemuudatusega ennetada olukorda, kus eesti emakeelega tudeng peaks ülikooliga asju ajama võõrkeeles.

Kätlin Kõverik haridusministeeriumist ütles ERR-ile, et ei saa väita, et ülikoolides oleks asi käest ära, pigem vajab see teema tähelepanu ja mõnes mõttes tuleviku kindlustamist. "Aga eelkõige tagab see selle, et meie oma üliõpilased ei oleks ühel päeval olukorrast, kus ta peab ülikooliga asju ajama võõrkeeles," lisas ta.

Tartu Ülikoolis on asjaajamise keel organisatsioonisiseselt reguleeritud.

"Tartu ülikooli jaoks ei tundu siin probleemi olevat, sest meil on vastuvõetud asjaajamise eeskiri ja seal on öeldud, et ülikooli asjaajamise keel on eesti keel ja viies punktis on seal nimetatud ka dokumendid, mis peavad alati olema eesti keeles," ütles Helika Mäekivi Tartu Ülikoolist.

Juba praegu peaks seaduse järgi olema asjaajamine kohalikus omavalitsuses eesti keeles. On aga olnud juhtumeid Narvas ja Maardus, kus volikogu istungitel toimuv arutelu on vene keeles või osa dokumente ei ole täielikult eestikeelsed. Nüüd on plaanis see reguleerida ka keeleseaduses.

Linnade ja valdade liidu juhi Veiko Luhalaiu sõnul täiendaks keeleseadus kohalike omavalitsuste korralduse seadust.

"Mis puudutab asjaajamise keelt, siis see on kohaliku omavalitsuse asutuses eesti keel, aga mis puudutab hallatavaid asutusi..." tõdes Luhalaid. "Keeleseaduse kui valdkonnaseaduse regulatsioonide mõte on täpsustada neid kohti, mis on selles hierarhias kõrgemal olevas seaduses seatud, et lahti rääkida."