ERR kirjutas eelmisel nädalal, et rahandusministeerium plaanib sel aastal Eesti jaeinvestoritele suunatud ja kuni 200 miljoni euro suurust ning kuni viie aasta pikkuse lunastustähtajaga võlakirjade emissiooni. Väärtpaberite intress kujuneks turupõhiselt ja need oleksid noteeritud Tallinna börsil.

Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees ütles kolmapäeval, et praeguseks on valminud vajalik raamdokument sellise võlakirja emiteerimiseks ja sõltuvalt arengutest finantsturgudel plaanitakse esimese emissioonini jõuda käesoleval aastal.

"Erinevad eksperdid on Eesti väikeinvestorite nõudlust selliste võlakirjade järgi prognoosinud mõnekümnest mõnesaja miljoni euroni. Kaasatud raha suunatakse riigieelarvesse, sealhulgas kasvanud riigikaitsekulude ja muude investeeringute katmiseks," ütles Luurmees.

Eesti jaeinvestoritele suunatava emissiooni täpsed tingimused – avaliku jaepakkumise märkimise periood ja maht, võlakirja fikseeritud intress, tähtaeg ja nimiväärtus – selguvad vahetult enne märkimise algust. Eesti riik on kaasanud tehingukorraldajateks LHV ning Swedbanki. Tehingu juriidiline nõustaja on advokaadibüroo Sorainen.

"Oleme riigi võlakirju juba mitu aastat müünud kutselistele investoritele ja rahvusvahelistele fondidele, nüüd on majandusekspertide soovitusel ja Euroopa mitme riigi eeskujul kavatsus teha need kättesaadavaks ka kohalikele väikeinvestoritele, kõigile Eesti inimestele," ütles rahandusminister Mart Võrklaev.

"Riigile tähendab see finantseerimisallikate valiku laiendamist, investoritele aga madala riskiga ja tähtajalise hoiuse kõrval senisest likviidsemat instrumenti. Näeme, et riigi võlakirjad aitaksid elavdada kohalikku kapitaliturgu, tuua uusi inimesi väärtpaberiturule ja edendada rahatarkust, suures pildis tugevdada riiki ja turgutada majandust, kuna intressitulu jääb Eestisse," lisas Võrklaev.

Riiklik võlakiri on valitsuse emiteeritav väärtpaber, mis makstakse kindlaks määratud lõpptähtpäeval tagasi koos konkreetses summas lubatud intressiga. Intressi väljamakse tehakse reeglina üks kord aastas kindlal kuupäeval. Võlakirjade märkimiseks ehk väärtpaberi ostuõiguse omandamiseks on vaja väärtpaberikontot, mille saab avada oma kodupangas. Võlakiri saab olema vabalt kaubeldav, see noteeritakse Nasdaq Tallinna börsil, kus seda saab järelturul osta ja müüa.

Viimaste aastate jooksul on mitmed Euroopa riigid (sh Belgia, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Portugal, Rumeenia, Suurbritannia) välja andnud jaeinvestoritele suunatud riiklikke võlakirju eri mahtudes, ehkki võlakirjad pole alati olnud börsil kaubeldavad. Võlakirjade pikkus on ulatunud ühest kuust kuni kümne aastani. Kuna riiklik võlakiri on üks kõige madalama riskiga finantsinstrument, on see toonud väärtpaberiturule ka uusi väikeinvestoreid.

Eesti riik on alates Covid-19 kriisi algusest 2020. aastal aktiivsemalt emiteerinud nii pikaajalisi kui ka lühiajalisi võlakirju. Mai lõpu seisuga on investorite portfellides nelja miljardi euro väärtuses pikaajalisi ja 1,1 miljardi euro väärtuses lühiajalisi Eesti riigi võlakirju. Need võlakirjad on olnud suunatud peamiselt kutselistele investoritele ja rahvusvahelistele fondidele.

Eesti riigi laenukoormus oli 2023. aastal 7,3 miljardit eurot ehk 19,6 protsenti SKP-st. Eesti majapidamiste hoiuste maht ulatus käesoleva aasta mais rekordilise 12,3 miljardi euroni, tähtajalistel hoiustel on üle nelja miljardi euro.