Seetõttu otsustas KNAB peatada ka erakonna rahastamise riigieelarvest üheks aastaks alates käesoleva aasta 11. juunist.

KNAB ei saanud veel täpsustada, kui palju riigi toetust Rahvuslik Liit sel aastal kaotab, kuna arvutustes on arvesse võetud ka selle aasta Euroopa Parlamendi valimistel saadud hääled, ütles KNAB esindaja Agita Antonane Läti Raadiole. Kuid partei peab maksma 210 673 eurot ja 59 senti.

Rahvusliku Liidu juhatuse liige ja seimi liige Janis Grasbergs kinnitas Läti Raadiole, et nad kaebavad otsuse edasi, öeldes, et nad ei ole ületanud kulupiirangut, kuna osa kasutatud rahast oli säästetud eelmistest aastatest.

"Käib juriidiline argumentide lahing, mille jätame kindlasti juristide hooleks," ütles Grasbergs.

Läti poliitilise rahastamise seaduse kohaselt eraldatakse parteidele rahastamine nende valimistulemuste põhjal. Sellel rahal on ranged reeglid.

Parteid võivad riigitoetust kasutada ainult kolme eesmärgi saavutamiseks: oma kontorite ülalpidamiseks, partei sisuliseks tööks ja poliitiliseks agitatsiooniks või avalikuks suhtluseks. Ühelegi üksikule kulugrupile ei tohi aga kulutada rohkem kui 60 protsenti riigi toetusest.

Rahvuslikku Liitu süüdistataksegi just selle 60 protsendi piiri ületamises. Nad kulutasid 2022. aasta valimiskampaaniale peaaegu 555 000 eurot, kuigi nende puhul oli 60 protsendi piirang 344 000 eurot.

Kokku sai Rahvuslik Liit riigilt sel aastal 573 000 eurot, kuid kulutas palju rohkem, kuna neil oli eelmise aasta rahaliste vahendite jääk 183 000 eurot. Parteid võivad eraldatud riigi toetust kasutada kolme aasta jooksul alates selle saamisest, vastasel juhul tuleb see tagastada.