Zelenski keeldus kutsumast Venemaad eelmisel kuul Šveitsis toimunud esimesele rahukonverentsile, mis tekitas mõnes ametnikus pahameelt, kuna nad kahtlesid, kas rahu on võimalik saavutada ilma mõlema poole kohalolekuta.

Kolmapäeval näis Zelenski pehmendavat oma seisukohta, tunnistades Vene delegatsiooni osalemise võimalikkust.

"Kui teisel rahukonverentsil on sõja lõpetamiseks plaan ja kaasatud on rohkem riike, siis me korraldame selle ja Vene esindajad peavad kohal olema. Kes? Seda me veel näeme," ütles Zelenski Bloomberg Newsile.

Küsimusele, kas Vladimir Putin võiks osaleda, vastas Zelenski, et ta pole kindel. "Arvan, et ta kardab Venemaalt lahkuda. Kas on võimalik, et keegi teine peale Putini tuleb? Võib-olla on selleks ajaks Kremlis keegi teine, siis räägime kellegi teisega."

Analüütikute hinnangul oli esimese rahutippkohtumise eesmärk näidata lääne toetust Ukrainale, mitte niivõrd sõjale lõpu leidmine.

Šveitsi rahukonverentsi eel olid Kreml ja tema peamine liitlane Hiina survestanud Aasia, Aafrika ja Lähis-Ida riike tippkohtumist boikoteerima. Kohtumine lõppes ähmase lubadusega järelkohtumisest, kuid konkreetseid plaane ei tehtud.

Zelenski kasutas oma intervjuud Bloombergiga ka Putini vaherahu pakkumise tagasilükkamiseks, mida ta on varem kirjeldanud lõksuna. Ta pakkus välja, et USA ja Hiina võiksid tegutseda vahendajatena. "Neil kahel on palju küsimusi, kuid kui me tahame selle sõja õiglaselt lõpetada, Ukraina ja kogu maailma jaoks, peavad nad leidma viisi, kuidas Putin peatada," ütles ta.

Sel nädalal teatasid lääne luureallikad, et Hiina tehased valmistavad Venemaale saatmiseks droone.

Hiina mõju Venemaale on kasvanud alates Putini täiemahulisest sissetungist Ukrainasse 2022. aastal. Soome president Alexander Stubb ütles, et Peking võiks sõja lõpetada ühe telefonikõnega, ähvardades majandus- ja diplomaatilise toetuse äravõtmisega.

Putin ja Hiina juht Xi Jinping kohtusid sel nädalal Kasahstani pealinnas Astanas, Shanghai koostööorganisatsiooni (SCO) tippkohtumisel, mida nad juhivad.

Tippkohtumisel ütles Xi, et SCO liikmesriigid peavad üksteist toetama, kuigi ta ei kutsunud üles sõjalisele paktile. "Me peaksime ühendama käed, et seista vastu välisele sekkumisele, kindlalt toetama üksteist, hoolitsema üksteise murede eest," ütles ta.

SCO loodi 2001. aastal ja oli esialgu keskendunud endise Nõukogude Liidu Kesk-Aasia osale. Selle ülesanne on laienenud ja neljapäeval liitus grupiga Valgevene. Iraan, India ja Pakistan on samuti SCO liikmed.

Carnegie Keskuse mõttekoja teadur Temur Umarov ütles, et SCO ei ole otseselt läänevastane liit, vaid selle peamine tähtsus on platvormina, kus juhid saavad kohtuda lääne mõjuta. "Venemaa üritab seda kasutada, et saada toetust oma agressioonile Ukrainas, kuid tal ei ole kõigi SCO liikmete poolehoidu," ütles ta. "Kõik teised tahavad jääda neutraalseks."