Sõrve laulupüha traditsioon on kestnud üle 160 aasta
Sõrves toimus laupäeval laulupüha, kus osalesid kollektiivid Saaremaalt ja Lätist. Selle peo traditsioon on koguni 161 aastat.
1863. aastal, kui kirikuõpetaja, kirjamees ja muusikategelane Martin Körberg Sõrves ja kogu Saaremaal esimese laulupüha korraldas, oli tema eesmärk talurahvas laisklemiselt ja viinajoomisest koorilauluga eemale meelitada. See tal ka õnnestus, sest nüüd, 161 aastat hiljem sõrulased ja saarlased laulavadki jätkuvalt.
"Saad sellest argipäevatööst välja. Muidu teed seda sama asja – kes peab loomi, kes käib kuskil muul palgatööl. Sa saad teha midagi muud, tuled kokku ja siin on sul oma seltskond, omad inimesed. Sa tuled kokku ja siis sa laulad. Laulmine teeb tuju heaks ju," rääkis Sörve laulupüha kunstiline juht Anu Lepik.
Sõrulased usuvad, et küllap Körberg ise ka pilvepiiril rõõmustas.
"Ma usun, et tal on väga hea meel, et see traditsioon jätkub ja, mis kõige tähtsam, et see on ka meie kultuurilukku juurdunud," ütles Martin Körberi osatäitja Janek Järveots.
"Ma arvan, et tal on hea meel, et inimesed jälle laulavad. Ja lapsed laulavad täna ka ikkagi ju – kaks mudilaskoori oli täna ja mul on nii hea meel, et nad laulavad," ütles Lepik.
Sõrve laulupühale oli tulnud ka mitu kollektiivi üle mere Lätist. Täit selgust ei saanudki, kummal poolt Liivi lahte need koorilaulud üle vee enne kostma hakkasid.
"Lätis ja Eestis põhimõtteliselt ühel ajal algasid. Ei saa täpselt määrata, kus just oli esimene laulupüha, mida saab laulupeoks pidada. Aga 19. sajandi keskel algasid," rääkis Läti Loja koori dirigent Girts Gailitis.
Kui Sõrve esimene laulupüha peeti 1863. aastal, siis Eesti esimese üldlaupupeoni jõuti alles kuus aastat hiljem ehk 1869 aastal.

Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"