Nii Venemaa kui ka USA ametnikud süüdistasid teineteist neljapäeval eskalatsiooni provotseerimises. Relvastuskontrolli eksperdid hoiatasid, et rakettide paigutamine Euroopa mandrile pärast keskmaa tuumajõudude lepingu (INF) kokkuvarisemist võib õhutada uut relvastusvõidujooksu.

Saksamaa kantsler Olaf Scholz aga tervitas otsust paigutada Saksamaale 2026. aastast tuumavabad Tomahawk tiibraketid, SM-6 ja hüperhelikiirusega raketid. Scholzi sõnul sobivad need täpselt tema valitsuse julgeolekustrateegiasse.

Samm on pälvinud ka teravat kriitikat, kuna kardetakse, et see võib muuta Saksamaad rünnakutele haavatavamaks.

Scholz ütles, et otsus oli pikalt kaalumisel ja ei tule üllatusena neile, kes on kursis julgeoleku ja rahupoliitikaga.

Moskval on olukorrast oma nägemus. Venemaa asevälisminister Sergei Rjabkov hoiatas Berliini, et Venemaa ei jäta vastamata sõjalisele otsusele, mis kahjustab selle julgeolekut. Rjabkovi sõnul on NATO nüüd täielikult konflikti kaasatud ja ta nimetas seda sammu veel üheks lüliks eskalatsiooni ahelas.

Venemaa valitsuse pressiesindaja Dmitri Peskov nimetas plaanitud sammu väga tõsiseks ohuks Venemaale. "Seda analüüsitakse Moskvas hoolikalt ja me võtame kasutusele läbimõeldud, kooskõlastatud ja tõhusad meetmed NATO piiramiseks."

"See, mida me Saksamaale paigutame, on kaitsevõime," kinnitas USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivani. "Nagu paljud teised kaitsevõimed, mida oleme aastakümnete jooksul allianssi paigutanud. Venemaa mõõgakõlistamine ei heiduta meid tegemast seda, mida peame vajalikuks, et hoida liit võimalikult tugevana."

Ameerika Teaduste Föderatsiooni tuumainfoprojekti direktor Hans Kristensen oli aga olukorra pärast mures. "Kõigepealt arendab ja paigutab Venemaa INF-lepingut rikkudes keskmaa raketi. Siis USA lahkub lepingust ja paigutab samuti INF-rakette. Siis reageerib Venemaa, paigutades veel rohkem INF-rakette," konstateeris ta. "Kas kellelgi on mingi plaan ka või toimib kõik autopiloodil?"

Saksamaal on toetus plaanile jäänud pigem mõõdukaks. Osad tervitasid seda, teised hoiatasid, et see ohustab Saksamaa julgeolekut.

Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ütles, et Saksamaa peab tõsiselt kaaluma pikemaajalist visiooni, mis ei sõltu USA-st. Ta väitis, et kokkulepe on liiga ajutine, isegi kui see on kooskõlas NATO katsetega kaitsta Ukrainat ja heidutada Venemaad.

Saksamaa vajab Pistoriuse sõnul pikemaajalist investeerimisplaani asjakohastesse kaugmaa kaitsesüsteemidesse, et kaitsta ennast ja Euroopat.

Pistorius surub peale mitme miljardi euro suurust kaitse-eelarve suurendamist. Sel nädalal nimetas ta talle lubatud 58 miljardit eurot ebapiisavaks. "Kõik, mida me praegu heidutus- ja kaitsevõimetesse ei investeeri, kummitab meid tulevikus," ütles ta neljapäeval Saksamaa raadiojaamale DLF.

Tiibrakettide lepe on pälvinud Saksamaal paljude poliitikute tugeva vastuseisu, samal ajal kui mõned Scholzi kolmepoolse valitsuse liikmed on nõudnud selle kohta rohkem selgust.

Kriitikud on väitnud, et see on suur samm tagasi maailma tuumaarsenali vähendamise katsetes. Maapõhised raketid, mille ulatus on üle 500 kilomeetri, olid kuni 2019. aastani Moskva ja Washingtoni vahelise INF-lepingu raames keelatud.

"Ründerakettide paigutamine Saksamaa pinnale ei suurenda riigi julgeolekut, vaid pigem suurendab riski, et Saksamaast saab sõjatanner, millel on kohutavad tagajärjed kõigile siin elavatele inimestele," ütles Saksamaa vasakpoolne opositsioonipoliitik Sahra Wagenknecht.

Ka Die Linke vasakpoolse partei kaitseküsimuste eestkõneleja Dietmar Bartsch hoiatas uue relvastusvõidujooksu eest. "Ma leian, et see otsus on väga problemaatiline, kuna sõjamasina vedru keeratakse edasi heidutuse pealkirja all," ütles ta.

Parempopulistliku AfD juht Tino Chrupalla ütles, et poliitika muutus võib muuta Saksamaa Venemaa sihtmärgiks, kritiseerides Scholzi Saksamaa ja Venemaa suhete püsiva kahjustamise eest. Ta kiitis hoopis Ungari president Viktor Orbanit, kes külastas hiljuti Venemaa president Vladimir Putinit, üritades, nagu Orban väitis, sõlmida rahulepingut Moskva ja Kiievi vahel. Chrupalla sõnul võiks Scholz temalt õppust võtta.

"Orban näitas NATO tippkohtumisel, kuidas suveräänne rahupoliitika Euroopas toimib. Ta tahab takistada oma riiki sattumast USA ja Venemaa konflikti," ütles Chrupalla.

Vahepeal nõudis Scholzi koalitsioonipartner Roheline Partei temalt plaani üksikasjade kohta vastuseid, sealhulgas selle rahastamise kohta. Väidetavalt pole Scholzilt vastuseid saadud.

Scholzi toetab aga peamine opositsioonipartei Kristlikud Demokraadid, kelle välispoliitika eestkõneleja Jürgen Hardt ütles, et Tomahawkide paigutamine Saksamaale on teene Saksamaa julgeolekule.

Poliitikateadlane ja rahvusvahelise poliitika ekspert Joachim Krause ütles DLF-ile, et tiibrakettide kohalolek toimib tõhusa heidutusena, mis võib oluliselt suurendada sõjalist tasakaalu NATO kasuks.

Krause sõnul saab neid relvi kasutada Venemaa rünnaku puhul ka sügaval selle territooriumil. "Hüperhelikiirusega rakettide paigutamine Saksamaale saadaks Moskvasse õige sõnumi," lisas ta.