Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenusejuht Juta Varjas selgitas, et kahtlus põhines patsiendi haigustunnustel, reisianamneesil ja haigla labori esialgsetel tulemustel, mis näitas teiste seas ka Vibrio cholera olemasolu.

"Teatud haiguste puhul, milleks on ka koolera, vajab lõppdiagnoosi panek referentlabori kinnitust," selgitas Varjas. Laboritulemused kinnitasid, et haigestumist ei põhjustanud koolera.

Varjase sõnul oli nakatumine tõenäoliselt seotud välismaal halva kvaliteediga joogivee tarbimisega.

Terviseamet tuletab meelde, et välisriikidesse reisides tasub end kurssi viia sealsete terviseohtude ja vaktsineerimissoovitustega.

Koolerat peetakse ohtlikuks nakkushaiguseks. Haigus levib peamiselt Aafrikas, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning Lõuna-Aasias. Haigus levib saastunud vee ja toiduga ning inimeselt inimesele mustade kätega. Haigestumisega kaasneb kõhulahtisus ja oksendamine. Haigus võib kulgeda väga intensiivselt ja põhjustada suurt vedelikukaotust, mis halvimal juhul lõppeb surmaga.

Haigust on kergesti võimalik ennetada, järgides hügieeni- ja toiduohutuse reegleid. Euroopas registreeritakse koolerat sissetoodud juhtudena, kui inimesed on nakatunud endeemilisi piirkondi külastades. Haiguse leviku tõenäosus on Euroopas tänu joogivee ja toidu kvaliteedile ning arstiabi kättesaadavusele väike.

Viimane koolerasse haigestumine registreeriti Eestis 1993. aastal, mil toodi sisse kaks haigusjuhtu Türgist.