Lõuna-Eestis elektririkkeid parandavad operatiivbrigaadid on Elektrilevi palgal, Põhja-Eestis ostetakse sama teenust sisse eraettevõtetelt. Nüüd soovib riigifirma tuua kogu Eestis selle teenuse enda alla.

Elektrilevi käiduvaldkonna juht Andres Tõnissaar selgitas, et jutt käib võrguelektriku ametikohast, kes tegeleb mitmesuguste hooldustööde ja riketega.

"Need on brigaadid, kes toimetavad elektrivõrgus 24/7 iga päev ja reageerivad kõikidele riketele kiirreageerimisena. Kõik see tegevus, mis on seotud meie seadmete ehitamisega, on need uued alajaamad, uued elektriliinid, jääb meil sisseostetavaks ja selle teenuse maht on tugevalt üle 100 miljoni euro aastas. Lisaks kindlasti me jääme tulevikus sisse ostma rikete tuge. Me räägime kahe tunni valmisolekuga brigaadidest, keda me samamoodi sarnaselt tänasele mudelile Lõuna-Eesti piirkonnas partneritelt ostame."

Seejuures rõhutas Tõnissaar, et kui rikkeid parasjagu pole, saavad need kiirreageerimisbrigaadid tegeleda muude vajalike töödega ning jõude ei istu keegi.

Veel märkis ta, et Elektrilevile on oluline kulusid kokku hoida, sest sisseostetud teenuse hind on viimase viie aasta jooksul kasvanud kaks korda rohkem kui tarbijahinnad, ning tekib küsimus, kas partnerite küsitud hind on mõistlik. Elektrilevi tasuvusanalüüs näitab, et ise sama teenust pakkudes on kulu riigifirmale väiksem.

"Me võtame need teenused kokku mitme aasta jooksul ja lõpetame selle projekti kusagil 2026. aastal. Kui me oleme kogu selle isetegemise lõpetanud, siis me räägime kokkuhoiust suurusjärgus kaks miljonit eurot aastas," ütles Tõnissaar.

Elektrilevi võtab ümberkorralduse tulemusel palgale 50 inimest. Kuna vastavaid spetsialiste just jõude ei istu, siis tõenäoliselt ostab Elektrilevi üle seni erafirmades töötanud inimesed.

"Jah, tõde on see, et päris suures osas nendes piirkondades, kus me oleme operatiivteenuse sisse toonud, on tulnud inimesed partnerite juurest just eesmärgiga jätkata sellesama töö tegemist, mida nad on seni teinud partnerite juures," rääkis Tõnissaar.

Ettevõtjate meelest raiskab Elektrilevi raha

Selle plaaniga ei ole rahul Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit (EETEL), kelle hinnangul ei tegutse Eletkrilevi sugugi parima äranägemise järgi.

"Me ei mõista, kuidas saab olla riigiettevõte efektiivsem kümnete ettevõtetega konkurentsiturust," ütles EETEL-i tegevjuht Kaarel Jänes. Tema sõnul ei ole Elektrilevi teenus Lõuna-Eestis sugugi nii tõhus, et seda üle Eesti laiendada.

"Praegu on Elektrilevi kasutanud oma töömehi Lõuna-Eestis valdavalt ainult rikete lokaliseerimiseks, väga suure osa rikketöödest teevad ikkagi turult sisse ostetavad partnerettevõtted. Elektritööde ettevõtjad ega ka mina isiklikult ei arva, et see on kuidagi efektiivsem, kui üks läheb vaatab üle ja siis teine peab tööd tegema. Mõistlik on ikkagi kohe ressursid suunata riketele, et need võimalikult efektiivselt ära teha," kõneles Jänes. Tema meelest võiks Elektrilevi kõigepealt Lõuna-Eestis selle mudeli tõhusalt toimima panna, enne kui seda mujale laiendada.

Tõnissaar vastas sellele, et Elektrilevi tasuvusmudel (mida nad ärisaladusele viidates ei avalda) näitab, milline lahendus on tulusam.

"Lõuna-Eestis teeb meie enda personal ära kõikidest riketest üle 70 protsendi ja on oluline vahe, kas me teeme seda enda personaliga või partneritelt sisseostetava teenusena. Seal on see rahaline võit, millest rääkida saame."

Töötajaid tuleb erasektorist üle osta

Elektrilevi võtab ümberkorralduse tulemusel palgale 50 inimest. Kuna vastavaid spetsialiste just jõude ei istu, siis tõenäoliselt ostab Elektrilevi üle seni erafirmades töötanud inimesed.

"Jah, tõde on see, et päris suures osas nendes piirkondades, kus me oleme operatiivteenuse sisse toonud, on tulnud inimesed partnerite juurest just eesmärgiga jätkata sellesama töö tegemist, mida nad on seni teinud partnerite juures," rääkis Tõnissaar.

Jänese sõnul ei näita kokkuhoidu ka see, et Elektrilevi pakub samadele spetsialistidele kolmandiku võrra suuremat palka, kui on maksu- ja tolliameti arvutatud valdkonna keskmine.

"Meile teadaolevalt riigis on täna hetkel raha vähe ja igat eurot otsitakse tikutulega taga, et see ei näi kuidagi efektiivsuse poole liikumine."

Tõnissaar ütleb, et Elektrilevi tugineb oma palkades alati turu-uuringutele, milles osalevad ka riigifirma partnerid, ning palgatasemed on igal pool samad.

"Meie huvi on seda palgarallit maksimaalselt ära hoida. Pigem tekib meil palgaralli sellest, et neid inimesi Eestis tervikuna on vähe. Elektrilevi ei lähe suurte summadega meie partneritelt inimesi üle võtma," kinnitas Tõnissaar.

Sama väitis ka rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juhtaja Tarmo Porgand.

"Elektrilevi loomulikult peab vaatama seda, et inimesi palgates on palgatasemed mõistlikud, et ta ei saa maksta nii-öelda üle mõistuse ja üle turuhinna palkasid."

Mure hangetega

Kolmas suur põhjus, miks Elektrilevi sellist muudatust teeb, on soov laiendada võimalust hangetel osalemiseks. Tõnissaare sõnul saab väiksem hulk ettevõtteid pakkumusi teha, kui hankes on sees ka operatiivteenuse osutamine.

"Sellise keerulise teenuse ülesehitamine nõuab väga tugevat ettevalmistamist ja tänane praktika on selline, et valdavalt seesama üks partner on võitnud järjest erinevates ajaetappides needsamad piirkonnad, kus ta on toimetanud."

Jänes aga pole nõus, et operatiivteenuse säilitamine hangetes piiraks pakkujate hulka.

"Ei rikketööd ega hooldustööd ei ole kindlasti niivõrd spetsiifilised, et neid oskaks teha mingi väga kitsas ringkond. Pigem vastupidi, need on just need tööd, mida turul väga mitmed ettevõtted oskavad ja nad ju mingi osa rikkeid plaanivad ikkagi turult osta, ehk siis ka nende hinnangul on turul see võimekus olemas."

Kaarel Jänes rääkis, et elektritööde ettevõtted, kes on ka ise elektritarbijad ja teavad elektrituru köögipoolt, vaatavad toimuvat väga murelikult, sest nende meelest ei ole piisavalt tehtud plaanilisi hooldusi, mis aitaks rikkeid ennetada.

"Rikke likvideerimine on ju tagajärg. Arvestades, et võrguettevõtja paneb igal aastal üle 100 miljoni elektrivõrgu uuendamisse, siis pigem võiksid ju rikked väheneda. Jaotusvõrgu statistika näitab, et 2016. aastast saadik kahjuks see nii ei ole olnud ja pigem kliendi keskmine katkestuse kestvus on mõneti pikenenud," rääkis Jänes.

Andres Tõnissaar ütles, et alates 2010. aastast on rikete arv vähenenud pea kolm korda, samas tõdes ta, et viimastel aastatel on see olnud pigem samal tasemel. Olulise lisamõju annab tema sõnul kindlasti liinikoridoride puhastamine, millega praegu tegeldakse.

"Ma arvan, et kui meil õnnestub tuua võimalikult palju ettevõtteid turule nende hanketingimuste muudatustega ja sellesama operatiivteenuse sissetoomisega, siis me näeme, et meie väljamakstav tasu hooldustöödeks võimaldab teha kokkuvõttes rohkem töid," hindas Tõnissaar.

Suhtlusprobleemid

Jänes heidab Elektrilevile veel ette EETEL-ile vähest infojagamist, samas kui Tõnissaare sõnul on riigifirma olnud kontaktis nende ettevõtetega, kes seni Põhja-Eestis operatiivteenust pakkusid, ning leppinud nendega kokku, kuidas võimalikult valutult ülesanded üle võtta.

"Üks väga hea näide on Ida-Harjumaa, kus me koos partneriga leppisime kokku, milline on parim lahendus arvestades just neid inimesi, kes seda teenust on täna osutanud, ja saime väga hea kokkuleppe, kuidas teenuse üleandmine sujuvalt korraldada," kõneles Tõnissaar.

Ettevõtjatele teeb ka muret see, et keegi, ka rahandusministeerium, justkui ei kontrolli, kas Elektrilevi kasutab maksumaksja raha mõistlikult, ütles Jänes.

"Me pöördusime oma murega omaniku esindaja poole, kus me saime koopia Elektrilevi vastusest, kus isegi lauseehitust ei olnud muudetud. Kas päriselt keegi ikkagi Elektrilevi tegevusele ka järelevalvet teeb, see tekitab meis küsimusi."

Tarmo Porgand vaidles Jänese väidetele vastu, rõhutades, et Elektrilevi tegutseb selle alusel, mida ütles neile konkurentsiamet.

"Kui konkurentsiamet neid eelmise aasta suuri elektrikatkestusi nii-öelda järelhindas, siis selle raames nad leidsid, et on rikkeid likvideerivate meeskondade ja juhtimiskeskuse ressursipuudust vaja leevendada. Ja siis üheks meetmeks ongi see, et nad enam ei tugineks ainult sisseostetavale teenusele, vaid operatiivvalvebrigaadid oleksid ka Elektrilevis endas."

Kui uus mudel ei peaks tööle hakkama, saab selle Porgandi sõnul alati ümber vaadata.

"Analüüsidega on alati see, et neid tehakse mingisuguste eeldustega tänase teadmise pealt. Kui tänased teadmised reaalelus ei realiseeru täpselt sellisena, siis peabki jälle Elektrilevi peale vaatama, kuidas sellele reageerida, kuidas kohendada oma tegevusi. See ongi selline nii-öelda kalibreerimise küsimus."