"Muidugi peame kuni augusti keskpaigani keskenduma mängudele," ütles Macron telekanalile France 2.

"Tollest hetkest aga on minu kohustus nimetada peaminister ja usaldada talle ülesanne moodustada võimalikult laialdase toetusega valitsus," ütles Macron.

Macron üllatas rahvast parlamendi laialisaatmise ja erakorraliste valimiste väljakuulutamisega, kusjuures 7. juulil toimunud teise hääletusvooru tulemusena saadi alamkoda ehk Rahvusassamblee, kus pole selget enamust. 

Vasakpopulistlik allianss Uus Rahvarinne (NFP) tõusis 193 kohaga parlamendi suurimaks rühmaks, Macroni tsentristide (164) ja  parempopulistliku Rahvuskogu (RN) ja selle liitlaste ees (143).

Enim kohti saanud võitjatena on vasakpoolsed erakonnad tulevase peaministri pärast mitu nädalat piike murdnud. Lõpuks käisid nad vahetult enne Macroni teisipäevast teleesinemist välja konsensusliku kandidaadi, vähetuntud majandusteadlase ja kõrge riigiametniku Lucie Castetsi.

Pariisi linnavalitsuses töötav Castets on laiemale avalikkusele täiesti tundmatu.

37-aastane naine ütles AFP-le, et võttis pakkumise vastu "alandlikult, kuid ka suure veendumusega", pidades end "tõsiseks ja usaldusväärseks peaministrikandidaadiks".

Castets lisas, et üks tema prioriteete on "tühistada pensionireform", mille Macron mullu läbi surus, vallandades laialdased protestid ja rahulolematuse, ning teine on "suur maksureform, et igaüks maksaks oma õiglase osa".

Uue peaministri peab nimetama Macron ise.

Kui presidendid on varem näinud, et opositsioon on parlamendi üle kontrolli saanud, on nad aktsepteerinud uue enamuse esitatud peaministreid.

Kuid igal valitsusel on vaja üle elada parlamendi usaldushääletus või riskida kohese üle parda viskamisega.

"Küsimus on, milline enamus suudab assamblees tagada, et Prantsusmaa valitsus saaks reformid vastu võtta, eelarve heaks kiita ja riiki edasi viia?" rääkis Macron France 2-le.

Erakondade ülesanne on "oma mugavustsoonist välja tulla ja kompromisse leida. See pole sündsusetu sõna," lisas Macron.

Seni jätkavad kohusetäitjatena peaminister Gabriel Attal ja tema ministrid. Pariisi olümpiamängud kestavad kuni 11. augustini.

Vasakpoolsed liidrid mõistsid kiiresti Macroni positsiooni hukka.

President "tahab meile oma vabariikliku rinde jõuga peale suruda", ütles vasakradikaalse partei Alistumatu Prantsusmaa (LFI) juht Jean-Luc Melenchon, viidates aastakümnete pikkusele strateegiale, mille kohaselt Prantsusmaa peavooluparteid tulid kokku, et kõrvale tõrjuda paremäärmuslased.

Erakonnad sõlmisid seekord ajutised liidud teiseks valimisvooruks, takistades RN-il saavutamast üldist häälteenamust.

Kuid Macron on korduvates avalikes esinemistes nimetanud äärmuslikeks nii RN-i kui LFI-d, kutsudes pärast valimisi üles laiapõhjalisele valitsuskoalitsioonile, mis mõlemad välistaks.

Ta näeb parlamendi raskuskeset paremal ja on juba sõlminud kokkulepped väiksema konservatiivse vabariiklaste parteiga parlamendi võtmekohtade, näiteks spiikritooli saamiseks.

Macron "püüab valimistulemust häbiväärselt omastada", ütles Sotsialistliku Partei juht Olivier Faure.

"Kui kuulutate kaosega riskides välja valimised, siis austate tulemust. Eitamine on halvim käik, mis viib halvimat laadi poliitikani," ütles Faure.