Oluline reedel, 26. juulil kell 22.50:

- Ukraina kinnitas raketirünnakut Vene õhuväebaasile Krimmis;

- Yellen: G7 võib oktoobriks kokku leppida Ukrainale 50 miljardi dollarise laenu andmises, mis oleks tagatud Bene varadega;

- Ukraina peab politoloogi sõnul saama tõsise võiduvõimaluse;

- Ukraina luure: Venemaal on kahuriliha värbamisega probleeme;

- Zelenski sõnul on kaitsetööstuses edukalt tööle hakanud välisfondid.

Ukraina kinnitas raketirünnakut Vene õhuväebaasile Krimmis

Ukraina teatas reedel, et tema raketiväed andsid löögi Krimmis asuvale Venemaa sõjaväelennuväljale, mida on kasutatud Ukrainale õhurünnakute korraldamiseks.

Ukraina sõjaväe kindralstaap teatas oma avalduses, et Venemaa Sakõ lennuväli okupeeritud Krimmi lääneosas oli viimane sihtmärk, mis Ukraina löögi alla sattus. Staabi teatel tegeleb Ukraina praegu raketilöögi tagajärgede hindamisega.

"See on üks lennuväljadest, mida Venemaa kasutab operatiivseks õhuruumi, eriti Musta mere kohal asuva õhuruumi, kontrollimiseks ja õhurünnakute korraldamiseks Ukraina territooriumil," öeldakse Ukraina relvajõudude teates.

Avalduses ei öeldud, millist relva kasutati, vaid seda, et rünnaku korraldasid Ukraina raketiväed koos teiste üksustega. Venemaa kaitseministeeriumilt ega kohalikelt Moskva nimetatud ametnikelt ei ole seni kommentaare laekunud.

Ukraina on viimastel kuudel hoogustanud rünnakuid Krimmis ja on viidanud, et Venemaa Musta mere laevastik, mille peakorter asub Sevastoopolis, on olnud sunnitud oma lahingulaevad mujale turvalisematesse sadamatesse viima.

Peaaegu kaks ja pool aastat pärast Venemaa täiemahulist sissetungi on Ukraina väitnud, et on viimastel kuudel tabanud ridamisi Krimmi paigutatud Vene õhutõrjesüsteeme, nagu S-300 ja S-400.

Ukraina teatas teisipäeval, et kahjustas oluliselt Venemaa viimast parvlaeva, mis on võimeline vedama raudteevaguneid Venemaa Krasnodari oblastist Krimmi, mis on tagasilöök poolsaare ja Venemaa territooriumi vahel käiva transpordi korraldamisele.

Kiievi sõnul kasutati parvlaeva sõjalistel eesmärkidel. Samuti teatas Ukraina merevägi, et löök sundis Venemaad kõik oma sõjalaevad Aasovi merelt välja viima.

Ukraina teatel on tema relvajõud sõja ajal hävitanud või kahjustanud 27 Venemaa sõjalaeva Mustal merel ja Krimmi lähedal. Ukraina mereväe pressiesindaja ütles selle kuu alguses, et Venemaa viimast mereväe patrull-laeva on vaadeldud poolsaarelt lahkumas.

Okupeeritud Krimmi sõjaväelennuväljal toimusid plahvatused

Venemaa poolt okupeeritud Krimmis Sakõ sõjaväelennuväljal toimusid plahvatused ja piirkonnas puhkes tulekahju. 

Kohalikud elanikud teatasid, et Novofedorivka lähistel Sakõ lennuväljal toimusid plahvatused. Meedias levivad väited, et pihta sai lennuväljal asuv laskemoonaladu. 

Kohalikud inimesed teatasid, et plahvatusi toimus ka mujal Krimmis. Plahvatusi oli kuulda Novoozernes, Jevpatorias ja Simferopolis. 

Sevastopolis paiknevad okupatsioonivõimud väitsid, et piirkond sattus Ukraina droonirünnaku alla. Ukraina pole veel neid väiteid kommenteerinud.

Venemaa vallutas Krimmi juba 2014. aastal.

Yellen: G7 võib oktoobriks Ukrainale 50 miljardi dollarise laenu osas kokku leppida

USA rahandusminister Janet Yellen ütles reedel uudisteagentuurile Reuters, et seitsme suurima majandusega demokraatliku riigi ühendus G7 võib leppida oktoobriks kokku Ukrainale 50 miljardi dollari suuruse laenu tingimustes, mis oleks tagatud Venemaa külmutatud varadega.

Yellen ütles Brasiilias G20 riikide rahandusjuhtide kohtumisel antud intervjuus, et kõnelused laenu andmiseks olid konstruktiivsed, sealhulgas seoses USA nõudega anda kinnitusi, et varad jäävad pikemaks ajaks külmutatud.

"Meil on siin olnud konstruktiivsed vestlused. Ja me teeme tihedat koostööd, et püüda seda asja edasi viia," ütles Yellen. "Ma arvan, et asjad näevad head välja, et jõuda kohta, kus saame selle tõenäoliselt oktoobriks tehtud."

50 miljardi dollari suurust laenu, mille G7 liidrid juunis põhimõtteliselt kokku leppisid, teenindaks tulu, mis saadakse umbes 300 miljardi dollari suurusest Vene keskpanga varadest, mis külmutati läänes pärast Vene vägede tungimist Ukrainasse 2022. aasta alguses.

Kuigi G7 ei toeta üksmeelset 300 miljardi dollari suuruse kapitali täielikku konfiskeerimist, nõustub blokk, et seaduslikult on võimalik varadest saadavat kasumit välja tõmmata.

Kuid Yellen ütles, et USA on nõudnud Euroopalt tagatisi, et varad jääksid pikaks ajaks külmutatuks – piisavalt kauaks, et varadest saadav tulu saaks laenu tagasi maksta, kuni saavutatakse rahukokkulepe, mis säilitab Ukraina suveräänsuse ja kompenseerib Venemaa sissetungiga tekitatud kahjud.

Ukraina luure: Venemaal on kahuriliha värbamisega probleeme

Ukraina vastu sõda alustanud Venemaal on suur mure kahuriliha värbamisega pealetungioperatsioonideks – see mõjutab olukorda rindel, ütles Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse esindaja Andri Jussov teleusutluses.

"Julgeoleku- ja kaitsejõud töötavad kooskõlastatult ning loomulikult vahetatakse ka andmeid. Selge, et sellised hinnangud tehakse eelkõige vastase suurte elavjõu, varustuse, jõudude ja vahendite kaotuse põhjal. Jah, praegu saavad nad neid kaotusi korvata, kuid uute palgasõdurite värbamisel on juba tõsiseid muresid. Ja agressorriik mõtleb eri tasanditel välja üha uusi stiimuleid, et uut kahuriliha ligi meelitada, kuid see masin hakkab tõrkuma," ütles Jussov.

Luurepeavalitsuse esindaja märkis, et just seetõttu ilmuvad sellised prognoosid, millega esines rahvuskaardi ülem brigaadikindral Oleksandr Pivnenko.

"Võime juba väita, et elavjõu värbamise plaaniga on muresid ja see mõjutab nii või teisiti olukorda rindel," rõhutas Jussov.

Ukraina peab politoloogi sõnul saama tõsise võiduvõimaluse

USA tähtajatute kulutuste peatamiseks ning Ukraina iseseisvuse ja julgeoleku säilitamiseks peavad USA ja tema liitlased andma Kiievile tõsise võiduvõimaluse, avaldas neljapäeval arvamust Ameerika Katoliku Ülikooli politoloogiaprofessor Jakub J. Grygiel.

"Vastus on see, et ärge katkestage USA abi ega kiirustage Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ühepoolset kokkulepet sõlmima. Ühendriigid võivad olukorrast edukalt välja tulla ja vältida ka Venemaa võitu," sõnas ekspert.

Politoloog on veendunud, et Washington ja tema liitlased peavad oluliselt ja kiiresti parandama Ukraina sõjalist positsiooni märkimisväärse relvade tarnimisega ja mitte seadma piiranguid nende kasutamisele.

Professor rõhutas, et USA presidendi Joe Bideni administratsiooni senine strateegia on vastuvõetamatu nii USA kui ka Ukraina jaoks.

"Putini tuumapõrin on Ameerika ja Euroopa ametnikke nii hirmutanud, et isegi kui nad väidavad, et on pühendunud Ukraina võidule, siis toetavad nad Kiievit praktikas vaid piisavalt, et vältida selle kokkuvarisemist Venemaa surve all. Pikk kurnamissõda on tõenäolisem. Kokkuvõttes lõppeb see Ukraina kokkuvarisemisega. Poliitika, mille eesmärk on eelkõige vältida eskaleerumist, ei päästa Ukrainat ega stabiliseeri Euroopa idapiiri," hoiatas politoloog.

Zelenski sõnul on kaitsetööstuses edukalt tööle hakanud välisfondid

Välisfondid on Ukraina kaitsetööstuses reaalselt ja nähtavalt tööle hakanud ning see on suur saavutus, rääkis neljapäevaõhtuses pöördumises rahva poole president Volodõmõr Zelenski.

"Mul oli väga üksikasjalik ja pikk vestlus strateegilise tööstuse ministri Oleksandr Kamõšiniga. Analüüsisime ministeeriumi ja meie kaitsevaldkonna asjaomaste ettevõtete tööd – mis on saavutatud ja mis plaanis. On häid tulemusi. Jutuks tuli palju erinevaid aspekte, mille seas meie soomusmasinad

, droonid ja suurtükivägi," rääkis president.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 950 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 572 300 (võrdlus eelmise päevaga +950);

- tankid 8320 (+7);

- jalaväe lahingumasinad 16 050 (+11);

- suurtükisüsteemid 15 840 (+36);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1125 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 904 (+0);

- lennukid 363 (+1);

- kopterid 326 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 12 683 (+73);

- tiibraketid 2402 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 21 414 (+56);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2668 (+7).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.