Kõikide liikmesriikide kohta järjekorras juba viiendat korda ülevaate koostanud Euroopa Komisjon toob Eesti suhtes välja kolm soovitust.

Esiteks soovitatakse Eesti jätkata jõupingutusi kohtute haldamise nõukoja reformimiseks, võttes arvesse Euroopa norme kohtute haldamise nõukodade kohta. Teiseks jätkata jõupingutusi tagamaks, et teabe saamise õigust rakendataks järjepidevalt ja tulemuslikult ning kolmandaks tagada õigusloomeprotsessi käigus tulemuslik avalik konsultatsioon.

Komisjon tõdeb samas, et Eesti on lähtuvalt õigusriigi olukorda käsitlevas 2023. aasta aruandes esitatud soovitustest liikunud edasi selles, et huvide konflikti vältimise juhistega oleks seotud jõustamismehhanism ja teinud mõningaid täiendavaid edusamme tagamaks, et teabe saamise õigust rakendataks järjepidevalt ja tulemuslikult, võttes arvesse ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa norme.

Õiguskantsleri kantselei direktor Olari Koppel ütles oma kommentaaris ERR-ile, et raport lubab üldjoontes järeldada, et õigusriigi seisund aastaga Eestis vähemasti Brüsseli vaates ei halvenenud.

"Mitmed komisjoni tähele- ja ettepanekud, näiteks kohtute töökorraldusse ja erakondade rahastamise järelevalvesse puutuvad, on töös ja sügishooajal peaksid need eeldatavasti jõudma eelnõu kujul riigikogusse," märkis Koppel.

"Õiguskantsleri ametkonnast vaadates torkab õigusriiklust puudutavates küsimustes silma Eesti riigiasutuste nn eesliini ressursinappus, mis väljendub eelkõige haldus-, järelevalve- ja loamenetluse kõikuvas kvaliteedis. Seaduste järgi on kõik valdavalt ilus, on normid, tähtajad ja vajalikud meetmed, ent tegelikus elus alati kõik nii hästi ei ole," selgitas Koppel.

Rohkem ja konkreetsete juhtumite kaupa saab selle kohta lugeda õiguskantsleri tavakohasest aastaülevaatest, mille õiguskantsler esitab riigikogule septembri esimeses pooles, lisas ta.

Ressursinappusele Eesti õigusvaldkonnas viitas ka tänavu märtsis oma ülevaate avaldanud on vabaühendus Liberties, mis tõdes, et Eesti probleemid on samad, mis eelmise aasta raportis nimetatud: riigi õigusabi süsteem on alarahastatud ja vajab reformi ning inimressursi puudus ohustab õigussüsteemi kvaliteeti.

Liberties tõi lisaks siiski Eesti koos Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Ungari ja Rootsiga välja kui riigi, kus 2023. aastal tõusid tugevalt piirangud rahumeelsetele protestidele, mida võimud sageli rakendasid valikuliselt Palestiina-meelsete ja kliimameeleavalduste puhul.

Väljaanne EurActiv kirjutas Euroopa Komisjoni õigusriigi raporti avaldamise järel, et eelmise aasta aruande järel on liikmesriigid on teinud edusamme 68 protsendi eelmise aasta soovituste täitmisel. Mõned riigid ei ole siiski nii hästi edenenud ning selles osas toodi esile Ungari ja Slovakkia, kus on toimunud tagasiminek õigusriigi põhimõtetes ning Itaalia, milles väidetavalt vähenes meediavabadus.