RMK puhkealade külastatavus tegi olulise hüppe koroonaajal ja näiteks eelmisel aastal tehti 8300 loodusobjektile üle Eesti kokku kolm miljonit külastust. Suviti on äärmiselt populaarsed telkimisalad, kus loodussõbralik turist saab n-ö tasuta öömaja.

Saaremaal on näiteks kokku 13 telkimisala ja kõige populaarsem oli eelmisel aastal Tuhkana telkimisala 36 000 külastusega.

Meiustes käidi eelmisel aastal 13 000 korda.

"Mõnus. Mõnus, paradiis. Minu jaoks on lihtsalt selline aeglane kulgemine (kõige mõnusam), söögi tegemine, magamine telgis," rääkis Maris.

"Puhkus algas peale ja lapsed olid juba ammu küsinud, millal me telkima lähme, millal me telkima lähme. Nüüd lõpuks jõudsime," rääkis Marili.

RMK-l on üle Eesti kokku 61 telkimisala.

"Telkimisalad, mis on nii Hiiumaal kui ka Saaremaal, on alati väga kasutatavad. Samas ka Eesti kontekstis ikkagi suuremate linnade ümbrused, Tallinna ümbruse puhkekohad ja telkimisalad. Ja üks kasutatavamaid kohti on ka Peraküla Nõva piirkonnas," loetles RMK külastusala juht Üllar Soonik.

"Hotellis magaja ja meil telkimisalal magaja – need on väga erinevad inimesed. Ma arvan, et väga paljud hotellides ööbivatest Saaremaa või Hiiumaa või ükskõik millise Eesti piirkonna külastajatest tegelikult ei pruugi üldse külastada mitte ühtegi RMK objekti. Nad võivad hoopis teist tüüpi inimesed olla," rääkis RMK külastuskorraldusosakonna juhataja Marge Rammo.

Looduses käitumine on aastatega viisakamaks muutunud. Valdavalt ise koristatakse viisakalt enda järel järgmistele ööbijatele plats puhtaks. Loodusvahi mureks jääb ainult lõkkepuude toomine.

"Kui loodusvaht toob oma hooldusringi käigus küttepuud siia kohale, siis kõrgperioodil läheb ikkagi üks ruum nädalas ära," ütles Soonik.

Kui ööbimised ja ka lõkkepuud on küll külastajatele tasuta, siis RMK-l kulub aastas kõigi oma puhkekohtade ja loodusobjektidele aastas keskmiselt 7,8 miljonit eurot.