Juba pikalt ei ole Ukrainas rindel palju suurt muutunud. Venelased edenevad aeglaselt ja suurte kaotustega, püüdes mõnikord, seni ebaedukalt, sooritada suuremaid rünnakuid. Seetõttu levivad tihti jutud sellest, kuidas mõned Ukraina üksused jäävad kotti. Nii ka eelmisel nädalal, kuid seni pole sellel suurt tõtt taga olnud, ütles Kohv ERR-ile.

"Nii-öelda kotti jäämise jutt on olnud alates kevadest ja tegelikult ei ole ükski Ukraina üksus veel sellisel kujul Vene üksuste kätte niimoodi jäänud, et nad oleks ümber piiratud," sõnas Kohv.

Samuti ei püsi iga Venemaa vallutatud meeter Venemaa kontrolli all.

"See, kui Vene üksused kuskil lipu maha panevad, ei tähenda, et nad on selle ala endale hõivanud. See võib järgmiste päevade jooksul liikuda jälle ukrainlaste kätte tagasi," lausus Kohv.

Üht kindlat põhjust, miks Venemaa ikka suudab edeneda, pole. Ukrainal on tihti puudu laskemoona ja ka õhutõrjet on vähe ja seda peab kasutama nii rinde kui
linnade kaitsmiseks. Ning Ukraina üksused ei ole alati täielikult mehitatud.

"Kõik see kokku ongi keeruline probleem, mida ukrainlastel endil on raske lahendada. See peab ikkagi suuresti tulema lääne abina. Aga selge on ka see, et mida ukrainlased saavad teha, on ikkagi oma üksuste mehitamine," rääkis Kohv.

Kohvi sõnul on sel aastal Ukraina eesmärk olnud rinnet hoida. Vasturünnakuks võib ukrainlastel olla võimalus hilissügisel, kui maapind on veel läbitav. Aga suurema tõenäosusega võib tema sõnul olukord muutuda järgmisel aastal.

"Mulle tundub, et Venemaa jaoks võimaluste aken hakkab kinni minema, mis neil oli selle suve alguses, sest Ukrainal ei olnud lääne abi piisaval hulgal ja oli mehitatuse probleeme. Nüüd me näeme, et järgmisel aastal Euroopa ja kogu lääne sõjatööstus on Venemaale järgi võtmas. Kui Ukraina suudab sellel aastal rinnet hoida, siis see võib olla heaks eelduseks järgmisel aastal mingit
vasturünnakut sooritada," lausus Kohv.