"Jätkan diviisi arendamist ja nagu ka minu eelkäija kindralmajor Veiko-Vello Palm, keskendun diviisi lahingvälja põhieesmärgile: maaväe süvalahingu pidamisele kaitseplaanide raames," ütles Sirel.

Sirel sõnas, et on täiesti kindel, et diviis on valmis Eestit kaitsma osana suuremast jõust juba praegu. "Meil on võimalusi see valmidus ja võimekus veel tõhusamaks muuta. Diviisi valmisolek ja areng tervikliku üksusena sõltub meist endist: igast diviisi tegev- ja reservväelasest, maakaitse võitlejast ja tsiviilteenistujast," lisas ta.

Indrek Sirel alustas teenistust Kalevi üksik-jalaväepataljonis kompaniiülemana, on teeninud pataljoniülemana Viru üksik-jalaväepataljonis ja kaitseväe peastaabi operatiivosakonnas erinevatel ametikohtadel.

Aastatel 2004-2005 teenis ta Afganistanis ISAF staabi ühend-operatiivosakonna (CJ3) planeerimisohvitserina ning oli samas ISAF-i Eesti kontingendi rahvuslik vanem.

2005.–2006. aastatel teenis Sirel Scoutspataljoni ülemana, alates 2006. aastast maaväe staabi ülema ja maaväe ülema kohusetäitjana ning 2008. aastast maaväe ülemana.

Sirel on teeninud Hollandis NATO Brunssumi ühendväejuhatuse väljaõppeosakonna ülema asetäitjana ja aastatel 2016–2021 kaitseväe juhataja asetäitjana.

Praegusele ametikohale asumise eel teenis Sirel Eesti sõjalise esindajana NATO ja Euroopa Liidu juures. 

Ta on lõpetanud relvajõudude juhtimis- ja kindralstaabi kursuse Fort Leavenworth'is Ameerika Ühendriikides ning Soome riigikaitse kõrgkooli kindralite erikursuse. 2009. aastal omandas kindral Sirel magistrikraadi strateegiliste uuringute alal Ameerika Ühendriikide maaväe sõjakolledžis.

Kaitseväe diviis täidab Eesti sõjalises kaitses kaht peamist eesmärki – seob omavahel maakaitseringkondade, brigaadide ja teiste väeliikide lahingud ning on ühenduslüli liitlaste ja nende sõjaliste võimete vahel. Diviisi põhiülesanne on oma vastutusalas planeerida ja ellu viia sõjalisi operatsioone koosseisus olevate ja ajutiselt allutatud üksustega, sealhulgas välisriigi relvajõudude üksustega. Diviisi tegevuspiirkond hõlmab kogu Eesti territooriumi.

Samuti vahetus kaitseväe juhataja asetäitja

1. augustil asus kaitseväe juhataja asetäitja ametikohale kindralmajor Rauno Sirk.

"Kaitseväe ja riigikaitse areng on viimastel aastatel olnud väga dünaamiline, on tekkinud palju uusi võimeid ja paljud sõjalised võimed on arendamisel. Tempo on ülimalt kiire, eesmärgid suured ja vastutus veel suurem, aga meeskond on professionaalne. Eesti riik on ja saab olema kaitstud," ütles Sirk.

Sirk teenis seni Eesti sõjalise esindajana NATO Euroopa Liitlasvägede Peakorteris (SHAPE), eelnevalt on ta olnud õhuväe ülem ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktor. Lisaks on kindralmajor Sirk juhtinud lennubaasi, olnud õhuväe staabiülem ja Eesti sõjalise esindaja asetäitja NATO Euroopa liitlasvägede staabis.

2014. aastal valiti ta aasta ohvitseriks.

Sirk alustas kaitseväeteenistust 1993. aastal, asudes õppima Riigikaitse Akadeemia Sõjakoolis. Ta on lõpetanud Ameerika Ühendriikide õhuväe sõjakolledži ja täiendanud end erinevatel õhuväe ning juhtimisalastel kursustel. Teda on tunnustatud mitmete teenetemärkide ja medalitega nagu Kotkaristi IV klassi teenetemärk, kaitseväe eeskujuliku teenistuse rist ja kaitseväe pikaajalise teenistuse medal.