Parempoolsete juhatuse liige sattus Tarmo Jüristoga sõnasõtta
Parempoolsete juhatuse liige Tõnis Kons ja Sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) juht Tarmo Jüristo sattusid sotsiaalmeedias teravasse sõnasõtta, kui Konsi sõnul Jüristo soovitas Parempoolsetel kaaluda kliimapoliitika seisukohtade muutmist.
Hea @tarmojuristo, oled asunud ehitama narratiivi, et Parempoolsete poliitikat suunavad rahastajad.
— Tõnis Kons (@tonis_kons) August 4, 2024
SALK on meile korduvalt kohtumistel mõista andnud, et PP oleks targem oma kliimapoliitikat korrigeerida.
Ei. PP kujundab oma poliitika ise, seda ei suuna ei SALK ega rahastajad. https://t.co/BLVqWkIcZy
Tõnis Kons kirjutas, et SALK on Parempoolsetele korduvalt mõista andnud, et Parempoolsetel oleks targem oma kliimapoliitikat muuta.
"Meile on korduvalt viidatud, et kui Parempoolsed tahaksid oma toetust teatud valijagruppides kasvatada, siis tuleks korrigeerida retoorikat kliimapoliitikat puudutavates küsimustes. Need on olnud pigem sellised arutelud ühiskonna ja poliitikaelu teemadel," lausus Kons.
"Meie käsitleme SALKA poliitilise lobiorganisatsioonina, kes ajab oma agendat. Ilmselgelt on neil oma vaade kliimapoliitikale ja ju nad siis tahavad mõjutada erakondi, sealhulgas Parempoolseid, nendega sama juttu rääkima. Aga Parempoolsete puhul on siiski selge, et me kujundame oma poliitika iseseisvalt erakonna sees," sõnas Kons.
Jüristo sõnul on kliimateemast Parempoolsetega juttu olnud küll. "Kliimateema on meil olnud üldiselt varasemalt kogu aeg seires ja me oleme seda vaadanud, jälginud. See on selline teema, mis Eestis valijate seas ei ole olulisusest kuidagi esirinnas. Esirinnas on tavaliselt majanduse, toimetuleku ja julgeoleku teemad. Aga see on selline kõrvalteema. On eraldi valijate rühmad, kelle jaoks see on oluline ja seda ma olen tõepoolest ka Parempoolsetele varasemalt maininud, et nii see on. Ja et eks nad peavad vaatama, kuhu nad paigutavad ennast sellel väljal. See, kas see on hea ja mõistlik valik, on nende otsustada, seda ei saa keegi teine, ammugi mina neile öelda. Aga see kuhu Parempoolsed sellel teemal ennast positsioneerivad, on küsimus, mis tõmbab tähelepanu," rääkis Jüristo.
Kultuurisõja küsimus
Teravale sõnelemisele andis hoogu veel üks Konsi postitus. "Viimaste nädalate uudised näitavad, et toetust kaotav Reformierakond on asunud kiirelt õhutama poliitikas uut kultuurisõda - seekord kliimateemal. Majanduse hüljanud Reformierakond ehitab endale woke-partei kuvandit," kirjutas Kons.
Jüristo nimetas seda EKRE ja Trumpi retoorikaks. "See on asi, mis läheb päris sellisesse Trumpi ja EKRE mängumaale. Kui me vaatame Euroopa konservatiive ja Parempoolseid, mida näiteks Euroopa Parlamendi mõistes EPP või Ursula von der Leyen on, siis Euroopas sellise mõistliku poliitilise keskvoolu esindajal sellise väitega välja tulemine tekitaks ikkagi päris suure küsimärgi," lausus Jüristo.
Jüristo küsis, kas aga inimene, kes tunneb muret keskkonna pärast, on kohe kultuurisõdalane.
"Väga suur vahe on keskkonnateemade pärast muret tundmisel ning ühiskonna teadlikul polariseerimisel. Me näeme valitseva Reformierakonna tegevuses teadlikku püüdu kliimapoliitikat enda kahaneva populaarsuse parandamiseks ära kasutada, läbi selle, et hakatakse teadlikult konstrueerima polariseerivaid konflikte. Meenutan siin eelmise nädala väljaütlemisi kliimaminister Yoko Alenderi poolt, kes otsesõnu õigustas kliimaaktivistide poolseid õigusrikkumisi. Ning samasse ritta võib panna värske uudise, et kliimaministeerium kavatseb hakata korraldama riiklikult finantseeritavaid kliimakursusi," ütles Kons.
Vaidlus suurannetaja teemal
Asi sai alguse sellest kui Tarmo Jüristo kergitas kulmu selle peale, et ettevõtja Raul Kirjanenist on kujunemas erakonnale suursponsor. Raul Kirjanen annetas aasta esimeses kvartalis parlamendivälisele erakonnale Parempoolsed 60 000 eurot.
"Ma küsisin, et kas olete läbi mõelnud, et mis selle valiku tagajärjed on, et kui üks selgelt suurte poliitikasse puutuvate huvidega rahastaja saab erakonna rahastajate seas domineerivaks, siis see on sama olukord, kus Isamaa on tükk aega olnud, millel on erakonna poolt vaadatuna kindlasti omad plussid, aga on ka omad ohud," sõnas Jüristo.
"Meie need vestlused on olnud üsna kasuaalsed. Ei midagi sisulist või konkreetset, vaid on paar inimest Parempoolsetest, kellega ma rääkinud olen, kellega see teema on üles tulnud. Ma ei ole eraldi helistanud ja öelnud, et nüüd peame sellest teemast rääkima," lisas Jüristo.
Tõnis Kons ütles, et tema kirjutis sotsiaalmeedias oligi vastus Tarmo Jüristo sõnavõtule. "Ta üritas hakata konstrueerima narratiivi teemal, et Parempoolsete seisukohad kliimaküsimustes on justkui mõjutatud ettevõtjate toetustest Parempoolsetele," sõnas Kons.
ERR küsis Konsilt, kas ettevõtja Raul Kirjanenist on siis kujunemas välja Parempoolsete üks ja ainus suursponsor.
"Kaugeltki mitte. Kui te vaatate Parempoolsete annetajate nimekirja, siis meil on kõige rohkem eratoetajaid võrreldes teiste erakondadega. Me oleme algusest peale võtnud erakonna rahastamisel selle eesmärgi, et meie toetajate seas ei domineeriks üks või kaks inimest, vaid seal oleks palju nii suuremaid kui ka väiksemaid toetajaid," vastas Kons.
"Juhin siin tähelepanu, et Parempoolsete puhul on kõikide meie toetajate nimekiri ja annetuste summad avalikud. Seda, kes ja milliste summadega SALKA toetanud on, avalikkus ei tea. Ma soovitaksin Tarmo Jüristol täiendada SALGA kodulehekülge, lisades toetajate nimede juurde ka annetatud summad ja kuupäevad," lausus Kons.
SALK on oma toetajad avaldanud oma kodulehel. Toetajate seas on näiteks ettevõte Bolt kui ka selle juht Markus Villig, samuti Martin Villig. Jüristo sõnul on sellel aastal suuremalt näha Sten Tamkivi ja Taavet Hinrikuse toetus.
Toimetaja: Aleksander Krjukov