Lottemaa Teemapargi majandusaasta aruandest ilmneb, et 2013. aastal asutatud teemaparki, mis tegutseb hooajaliselt suvekuudel ning detsembris jõulumaana, külastas eelmisel aastal 61 667 inimest, kellest üle 6300 olid talvised külastajad.

Kui 2022. aastal ulatus ettevõtte käive 1,939 miljoni euroni, siis mullu see veidi langes ja oli ligi 1,923 miljonit eurot. Sellest 1,325 miljonit eurot moodustas piletitulu ja see on möödunud aastaga võrreldes veidi vähenenud. Toitlustuse poolelt tuli käivet üle 524 000 euro ja seegi näitaja oli veidi väiksem kui 2022. aastal.

Töötajate keskmine arv oli Lottemaal 50 ja tööjõukulud olid koos sotsiaalmaksuga üle 844 000 euro.

Puhaskasumit teenis Lottemaa 268 439 eurot ja sellega ületati eelnenud aasta tulemust 25 537 euroga. Ettevõtte puhasrentaablus oli 14 protsenti.

Lottemaa tavapilet maksab 27 eurot ja tasuta saavad seda külastada alla kahe-aastased lapsed. Parkimise eest küsib ettevõte kolm eurot ja rongipileti eest kaks eurot ehk parklast teemaparki ja tagasi pääsu eest tuleb igal külastajal välja käia neli eurot.

Teemapargis on ka söögikohad ja näiteks Leiutajateküla kohvikus maksab viineritest, friikartulitest ja tomati-kurgisalatist koosnev Leiutajateküla viineripraad 11 eurot ning koogitükk või jäätisevalik kuus eurot. Pannkoogikohvikus pakutakse 10 euro eest kaht täidisega pannkooki.

Hoolimata inimeste kasvanud hinnatundlikkusest kinnitas Lottemaa tegevjuht Margit Toodu juuli lõpus ERR-ile, et külastajate arv pole neil väga langenud – tänavu on see võrreldes eelmise aastaga umbes 2000 võrra väiksem. Ka summa, mille klient ostudena pargis kulutab, ei ole Toodu kinnitusel väga palju vähenenud.

Ettevõte teatab aruandes, et nad teevad jätkuvaid jõupingutusi, et teemaparki efektiivsemalt majandada ning astuvad samme, et käive kasvaks ja kulud väheneksid.

Teemapargis on korraga igapäevaselt väljas üle 30 kostümeeritud tegelaskuju, kes vahetavad tööpäeva jooksul vastavalt kavale rolle ja kokku osales möödunud aasta etenduskavas ligi 50 tegelaskuju.

Ettevõte investeeris mullu kõige enam atraktsioonide ehitusse, uue lõbusõidurongi soetamisse ning ürituste läbiviimise ja toitlustushoone kompleksi ehitamisse. Viimane on teemapargile vajalik selleks, et aasta ringi ettevõtetele ja eraisikutele ürituste läbiviimise võimalust pakkuda. Projekti jaoks sai Lottemaa toetust EAS-ist.

Lisandus Alexi maja ehk uus etenduspaik, kus propageeritakse Lottemaa võtmes roheenergiat. Renoveeriti hoonete katuseid ja parandati olemasolevaid atraktsioone, ehitati uus helitehnika hoiustamisruum ja renoveeriti teatrilava.
Lottemaal etendub igapäevaselt neli-viis etendust ja neid antakse ka läti keeles. Möödunud aastal uuendati lätlastele esitatavat kava.

Teemapargi tegevus ei piirdu aga ainult enda alaga, sest Lottemaa tegelastega programmiga käiakse esinemas ka üritustel. Lisaks alustas ettevõte sel aastal projektiga "Lottemaa ranna surfilaager".

Lottemaa arendamist alustas 2008. aastal ettevõtte praeguse juhatuse liikme Rein Malsubi firma Robot. 2009. aastal asutasid Lotte filmide autorid Janno Põldma ja Heiki Ernits osaühingu Lottemaa, mis oli teemapargi üks osanikest, kuid aja jooksul muutus selle rajamine nii kulukaks, et Lotte autoritel tuli omanikeringist lahkuda.

2016. aastal sattus ettevõte raskustesse ja põhjendas seda äärmiselt sajurohke ja külma suvega. 2017. aasta oli firmale veelgi raskem, toona langes käive 1,05 miljoni euroni ja kahjum küündis 134 000 euroni.

2018. aasta alguses tõusis Lottemaa uueks omanikuks Pärnu hotelliärimees Egon Elstein, kes omandas 50 protsenti firma osakutest. Tema eestvedamisel refinantseeriti kõik lühiajalise kohustusena kajastatud laenud, et tagada ettevõtte jätkusuutlikkus.

Praegu on Lottemaa Teemapargi tegelikud kasusaajad äriregistri andmetel lisaks Elsteinile nii Ernits, Põldma kui ka Malsub.