Kindlustusseltsid hüvitasid tänavu esimesel poolaastal liikluskindlustuse kahjusid kokku 41 miljoni euro ulatuses. Seda on 13 protsenti rohkem, kui samal perioodil aasta varem. Liikluskindlustuse juhtumite arv suurenes kolm protsenti, ulatudes 17 000 juhtumini. 

Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul tekitab hüvitiste tõus ka spetsialistides küsimusi. "Majanduslangus on kestnud juba hea mitu kvartalit järjest ja ei näita veel lõppemise märke," ütles ta.

Piirsalu sõnul on kriisid tavapäraselt toonud vähem liiklusõnnetusi, sest teedel on vähem sõidukeid ja läbitud kilomeetreid. 

"Selline olukord on tekkinud näiteks varasemate kriiside ajal, eriti terav langus toimus Covidi epideemia perioodil. Liiklus muutus nii hõredaks, et liikluskahjude arv kukkus drastiliselt ning selline areng tõi mingil konkreetsel vaatlusperioodil kaasa liiklus- ja kaskokindlustuse hinnalanguse ligi 40 protsenti," lausus Piirsalu. 

"Aga seekord on miskipärast kõik teisiti: vaatamata majanduslangusele püsib liiklussagedus kõrgel tasemel ja kahjusummasid lükkab ülespoole püsivalt kõrge inflatsioon," nentis ta. 

Piirsalu sõnul suurendab määramatust tuleviku suhtes veel ilmastik. "Kui mõnel aastal on tavapärasest rohkem nii-öelda halva ilma päevi, eelkõige siis, kui on väga lumerohked talved, toimub ka keskmisest rohkem õnnetusi ja kahjusummad on suuremad," nentis ta.

Piirsalu lisas, et sellest turuolukord muutubki, et kahjususe suurenemise tagajärjel tõusevad ka kindlustuse hinnad. 

"Näiteks liikluskindlustuses juhtub tavapäraselt Eestis keskmiselt 100 õnnetust päevas, aga mõnel lumerohkel talvepäeval võib selliste juhtumite arv ületada isegi 400 juhtumi piiri. Kui selliseid päevi on mõnel aastal palju, avaldab see juba olulist mõju kahjususele," lausus Piirsalu.

Piirsalu lisas, et sellisel taustal on raske tulevikku prognoosida, sest tegemist on kindlustuse vaates tavapärasest erineva majandustsükliga.

Keskmine liiklusõnnetuse kahju kasvas rekordtasemele

Keskmine liiklusõnnetuse kahju kasvas kuus protsenti võrreldes aastatagusega, olles nüüd 2328 eurot, mis on ühtlasi kõigi aegade rekord Eesti liikluskindlustuses.

"Lühidalt mõjutab liikluskindlustuse ning ka kaskokindlustuse kahjusummat ilmastik ja inflatsioon ning kahjude sagedust samuti ilmastik ning liiklussagedus meie teedel ja tänavatel," põhjendas Piirsalu. "Kõrge liiklussagedus kaasneb tavapäraselt majanduskasvuga, aga seekord on olukord tavapärasest veidi erinev: vaatamata majanduslangusele püsib liiklussagedus meie teedel-tänavatel kõrgel tasemel."

Samas juhtis Piirsalu tähelepanu asjaolule, et veokite ja busside segmendis toimub juba mõnda aega langus, mis ilmselt viitab sellele, et ettevõtted tõmbavad tegevust koomale. 

"Kuna ligi 70 protsenti kõikidest mootorsõidukitest on sõiduautod, millest omakorda suurt osa kasutavad eraisikud, siis kokkuvõttes langust me suures pildis praegu ei näe," lisas ta.

Kuidas saaks liiklusõnnetuste arvu vähendada?

Lahendusi olukorra leevendamiseks, nii kiireid kui ka pikaajalisi, on Piirsalu sõnul palju. Pikaajalise suure mõjuga, aga raskesti teostatava näitena tõi ta välja muutused liikluskultuuris. 

Piirsalu sõnul paistab Eesti liikluskultuuri erinevus ja arenguruum väga ehedalt välja näiteks Soomega võrreldes. Samas tõdes ta, et Eesti liikluskultuur on siiski tasapisi paranemas. 

"1990. aastatel ja 2000. aastate alguses ei teinud keegi suurt numbrit sellest, kui keegi tabati ilma turvavööta või joobes seisundis roolist. Täna ju ühiskond näiteks selliseid asju enam ei tolereeri. Samas muutused kultuuris tulevad väga visalt ja nõuavad palju ressurssi. Näiteks "nutijoove", kiiruspiirangute eiramine või lihtsalt mühaklus on meie tänavapildis endiselt probleemiks, mida vist väga laialdaselt veel hukka ei mõisteta," rääkis Piirsalu.

Parkimisel ohutuse ja laiemalt liikluskorralduse parandamisel võiks Piirsalu sõnul taristu haldajaid ja parkimise korraldajaid aidata kahjuandmed maakaardil, mis leiavad liiklusõnnetuste koondumiskohad. Saadud info baasil aitab see tema hinnangul inimest liikluse ümber korraldamisel.

"Parkimise korraldamisel tasub üle vaadata parkimiskoha laius. Autode mõõdud on kasvanud, aga parklatele kehtivad standardid ei ole paraku järele jõudnud," märkis ta. 

Piirsalu sõnul moodustavad õnnetused parklates sõltuvalt aastast isegi kuni 40 protsenti liikluskindlustuse kahjujuhtumitest ning keskmine parklakahju ületab tuhande euro piiri.

Liiklus- ja kaskokindlustuse aastamakse kasvab

Kuna hüvitised ja kahjusummad suurenevad, siis kasvab ka liiklus- ja kaskokindlustuse aastamakse. Kui mullu esimesel poolaastal oli liikluskindlustuse keskmine aastamakse 143 eurot, siis tänavu samal perioodil 154 eurot.

Piirsalu sõnul ei tohiks suurem summa üle jõu käia inimesel, kelle rahakott üleüldse lubab autot omada ja üleval pidada. "Auto hooldamise kulud võivad olla kordades suuremad, kui keskmine aastane liikluskindlustuse makse," rääkis ta.

Kuigi automaksu ja raskema majandusliku olukorra tõttu ostetakse ja müüakse varasemast vähem uusi autosid, näeb Piirsalu siiski trendi, et liikluskindlustust ostetakse üha rohkem.

"Kui autosid ostetakse vähem, aga kindlustatakse rohkem, on juba olemasolevad sõidukid lihtsalt varasemaga võrreldes aktiivsemalt kasutuses," selgitas ta.

Kindlustuse toimimise vaatest Piirsalu probleemi ei näe. "Kui kahjusid hüvitatakse rohkem, järgneb sellele hinnatõus ja vastupidi. See on tavapärane kindlustuspraktika /…/ Kindlustus lihtsalt kohaneb uue olukorraga ja muutus kajastub kliendi jaoks tavaliselt muutunud kindlustusmakse summas," märkis ta.

"Eesti eelis on see, et siin toimub konkurentsi survel kohanemine kiiresti, nagu me näiteks pandeemia perioodil nägime: hinnad kukkusid massiivselt mõne kuuga, sest kahjusid ei olnud. Praegu on seis vastupidine: kahjusus on kõrge ja sellest tulenevalt on tavapärasest kõrgem ka keskmine kindlustusmakse," nentis Piirsalu.