Oluline esmaspäeval, 12. augustil kell 20.56:

- Ukraina: Valgevene pole piirile vägesid koondanud;

- Ukraina ohvitser: Pokrovski suunal ootab okupante lüüasaamine;

- Droonirünnak tabas sõjaväelennuvälja Moskva lähedal;

- Venemaa andis Belgorodi oblastis evakuatsioonikäsu;

- Hiina kutsus osapooli üles vältima konflikti eskaleerumist;

- ISW: Venemaa väed ei ole Ukraina edasisteks piiriületusteks valmis;

- Bundestagi kaitsekomitee esimees: rahukõnelusi peaks pidama Putini mantlipärijaga;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1080 sõdurit;

Sõrskõi: Ukraina sõdurid kontrollivad 1000 ruutkilomeetrit Venemaa ala

Ukraina sõjaväelased hoiavad oma kontrolli all tuhandet ruutkilomeetrit Venemaa ala ning jätkavad ründeoperatsioonidega, ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi esmaspäeval avaldatud videolõigus.

"Me jätkame ründeoperatsioonide läbiviimist Kurski oblastis. Praegusel hetkel on meie kontrolli all umbes 1000 ruutkilomeetrit Vene Föderatsiooni ala," ütles Sõrskõi.

Venemaa laiendas Ukraina sissetungi piirkonnas evakueerimisala

Venemaa evakueerib elanikke veel ühest piirkonnast Kurski oblastis, kus Ukraina üksuste sissetung jätkub seitsmendat päeva, teatas esmaspäeval oblasti kuberner.

"Olukorrast Belovo rajoonis: piirkondlik juhtimiskeskus otsustas elanikud evakueerida," edastas kuberner Aleksei Smirnov sotsiaalmeedias, viidates piirkonnale, kus elab üle 14 000 inimese.

Smirnovi sõnul on oblasti transpordiministeeriumile antud korraldus valmistada ette täiendav transport ning bussid on ootel turvalistes piirkondades.

Ajutised keskused inimeste majutamiseks on samuti valmis seatud, lisas ta.

"Ma kutsun Belovo piirkonna inimesi täitma võimude ja korrakaitseorganite soovitusi. Usaldage ainult ametlike allikate informatsiooni."

Evakueerimissoovituse edastas ka Belovo rajooni juht Nikolai Volobujev, öeldes, et "olukord on väga pingeline".

Vene kaitseministeerium väitis pühapäeval, et nurjas Ukraina üksuste katse tungida Belovo rajooni.

Kurski oblasti kuberner: Ukraina kontrolli all on 28 asulat ja küla

Smirnov väitis veel, et Venemaa Kurski oblastis on Ukraina üksuste kontrolli all 28 asulat ja küla umbes 2000 elanikuga.

"Praegu on olukord piirkonnas keeruline. Tänaseks on vaenlase kontrolli all 28 asulat, Kurski oblastisse on tungitud 12 kilomeetri sügavuselt ja 40 kilomeetri laiuselt," ütles ta kohtumisel Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.

Smirnovi sõnul elas neis 28 asulas umbes 2000 inimest, "kelle saatus on teadmata".

Ukraina: Valgevene pole piirile vägesid koondanud

Ukraina teatas esmaspäeval, et pole täheldanud mingeid märke Valgevene vägede koondamisest nende piiri lähedale, lükates sellega ümber Minski väite, et Valgevene on saatnud piirkonda rohkem vägesid, kirjutas Reuters.

"Viimastel päevadel ei ole me registreerinud Valgevene vägede, sealhulgas erinevate üksuste, varustuse ja personali liikumist või koondumist meie piiri lähedal," ütles Ukraina piirivalveteenistuse pressiesindaja Andrii Demtšenko.

Valgevene, mis on tihedas liidus Kremliga ja piirneb Ukraina põhjaosaga, teatas laupäeval, et saadab vägesid Ukraina piiri tugevdamiseks pärast seda, kui süüdistas Kiievit oma õhuruumi rikkumises droonidega.

Valgevene vägede koondumine piiril tähendaks potentsiaalset ohtu, millele Ukraina võiks tunda vajadust reageerida, suunates oma juba niigi õhukesed väed piirkonda, et tugevdada kaitset pingelisel ajal Ukraina põhjaosas Venemaa piiri lähedal.

Demtšenko ütles teleesinemises, et Valgevene tegi avalduse vägede koondamisest selleks, et mängida kaasa Venemaaga ja aidata kaasa infooperatsioonile, mille eesmärk on Ukraina survestamine.

"Tõenäoliselt on nad sunnitud liigutama varustust ja personali, võib-olla väikestes kogustes, et jätta mulje, et see toimub. Tõenäoliselt, kui see juhtub või on juba toimumas, toimub see Valgevene territooriumi sügavustes," lisas Demtšenko.

Ukraina ohvitser: Pokrovski suunal ootab okupante lüüasaamine

Viimastel päevadel on Vene väed suurendanud Ukraina positsioonide tulistamist, kuid jalaväerünnakute arv on vähenenud. "Vene okupandid kannatavad lüüasaamist Pokrovski suunal," teatas 59. eraldi motoriseeritud jalaväebrigaadi ohvitser Sergei Tsehotski infoülekandes.

Tsehotski ütles, et Pokrovsko-Kurahhovo suunal pole mingeid muutusi. "Kõik vaenlase rünnakukatsed ebaõnnestuvad," rõhutas ta. Tema sõnul toimuvad Pokrovski suunal kõige intensiivsemad lahingud Novogrodovka ja Grodovka piirkonnas.

Ohvitser lisas, et vaenlane ei loobu plaanist liikuda edasi Pokrovski linna suunas, hoolimata kõigest, mis ümberringi toimub, sealhulgas sündmustest Kurski oblastis.

"Meie ülesanne on vaenlast kurnata. Saame sellega hästi hakkama," märkis Tsehotski.

Samuti vastas ta küsimusele, millest sõltub Vene okupantide edasiliikumine Pokrovski linna suunas.

"Nende edasiliikumine sõltub ainult meie nõrkusest, ütleme nii. Kuid, lisan, et kui me kuskilt taandume, siis ainult, kui meie vägede asukohad ja tulepunktid on peamiselt suurtükiväe ja lennuväe, st nende juhitavate pommide tõttu hävitatud. See võimaldab vaenlasel niimoodi läheneda. Muul viisil pole neil edu," teatas Tsehotski.

Samal ajal on viimastel päevadel peaaegu kahekordistunud okupantide õhurünnakute arv Ukraina positsioonide suunas. Samuti laseb vaenlane käiku palju erinevat tüüpi droone. "Teisisõnu, jalaväerünnakud meie sektoris on vähenenud - neil pole piisavalt inimressurssi," rõhutas ohvitser.

Selle seose tõttu küsiti temalt, kas teoreetiliselt võisid okupandid osa vägedest Pokrovski suunalt Kurski oblastisse viia.

"Selline teave on olemas. Seda kontrollitakse. Ma arvan, et vajadusel teatatakse sellest. Kuid öelda, et meil on rindel kergemaks läinud ei saa, sest vaenlane on endiselt ohtlik ja relvastatud. Vaenlane on praegu nagu haavatud loom. Neid ootab ainult lüüasaamine. See on selge," märkis Tsehotski.

Lisaks ütles ohvitser, et Ukraina kaitsejõud ei lase okupantidel kindlustuda Pokrovski suunas asuvatel rindelõikudel.

Ukraina meediaväljaande Unian teatel hakkasid okupandid pärast Avdiivka vallutamist selle aasta veebruaris edasi liikuma loodesse ning lähim suurem linn selles suunas on Pokrovsk.

8. augustil teatas väljaanne BILD, et aasta alguses olid Vene okupandid Pokrovskist 38 km kaugusel, kuid nüüd on nad sellele lähenenud 15 km kaugusele.

Droonirünnak tabas sõjaväelennuvälja Moskva lähedal

12. augusti varahommikul ründasid väidetavalt mitu drooni Moskva äärelinnas asuvat Tškalovski sõjaväelennuvälja. Rünnaku tagajärjed on ebaselged, kuna ametlikke teateid pole selles osas avaldatud.

Rünnakust teatas Astra Telegrami kanal, vahendas Ukrinform.

"Eelmisel ööl tulistati Moskva äärelinnas asuva Tškalovski sõjaväelennuvälja lähedal alla droone, teatavad kohalikud elanikud ja sõjakurssi toetavad Telegrami kanalid. Mõned tunnid tagasi kuulsid Moskva lähedal Školkovos elanikud püssituld ja õhurünnaku häiret. Z-kanalid teatasid, et rünnak Tškalovski sõjaväelennuväljale tõrjuti tagasi. Ametlikke teateid pole olnud," öeldakse uudistes.

Hiljem teatas agressorriigi kaitseministeerium, et Venemaa õhutõrjejõud peatasid väidetavalt 18 Ukraina drooni rünnaku Kurski, Belgorodi ja Voroneži piirkondades öösel. Rostovi oblasti kuberner Vassili Golubev ütles, et piirkonna edelaosas tulistati alla neli drooni.

Samas ei maini kaitseministeerium droone, millest Rostovi oblasti kuberner kirjutas, ega rünnakut Moskva äärelinnas asuvale Tškalovski sõjaväelennuväljale.

Venemaa andis Belgorodi oblastis evakuatsioonikäsu

Venemaa andis esmaspäeval käsu uueks evakuatsiooniks oma piirialal Belgorodi oblastis, kinnitas sealne kuberner.

"Vaenlane tegutseb Krasnojaružski rajooni piiril," ütles kuberner Vjatšeslav Gladkov Telegramis.

"Meie elanike tervise ja turvalisuse huvides hakkame Krasnojaružskis elavaid inimesi kolima turvalisematesse paikadesse," teatas ta.

Hiina kutsus osapooli üles vältima konflikti eskaleerumist

Hiina jälgib tähelepanelikult Venemaa Kurski piirkonnas arenevat olukorda ja kutsub kõiki osapooli üles pingete leevendamisele. Hiina Rahvavabariigi välisministeeriumi teadet vahendas Ukrinform.

"Hiina on võtnud teadmiseks asjakohase olukorra (Venemaa Kurski piirkonnas – toim.)," seisab välispoliitika osakonna kommentaaris.

Kommentaaris rõhutatakse, et Hiina seisukoht Ukraina küsimuses on järjepidev ja selge.

"Hiina kutsub kõiki osapooli üles järgima kolme põhimõtet olukorra jahutamiseks, nimelt lahinguvälja laienemise vältimine, sõja eskaleerumise vältimine ja mõlemapoolne relvarahu," öeldakse kommentaaris.

Ministeerium lisas, et Hiina säilitab kontakte rahvusvahelise kogukonnaga ja mängib konstruktiivset rolli kriisi poliitilise lahendamise edendamisel.

Samal ajal ei täpsusta Hiina Välisministeeriumi kommentaar Kurski piirkonna olukorra detaile ega maini Ukraina kaitsejõudude edukat operatsiooni okupeeriva riigi territooriumil ega Venemaa vägede suutmatust oma maad kaitsta.

ISW: Venemaa väed ei ole Ukraina edasisteks piiriületusteks valmis

Venemaa ametnikud tunnistasid, et Ukraina mobiilsed üksused tungisid 10. kuni 11. augusti ööl Kurski oblasti Belovski rajoonis kuni 25 kilomeetri sügavusele, kuid puuduvad viited sellele, et need üksused jääksid piirkonda või et Ukraina väed tegutseksid väljaspool Belovski rajooni vahetut piiriala, kirjutas USA sõjauuringute instituut (ISW).

Venemaa kaitseministeerium väitis 11. augustil, et Venemaa väed tõrjusid tagasi Ukraina läbimurdekatse Belovski rajoonis ja et Venemaa lennuvägi hävitas Ukraina varustust Ozerki (umbes kaheksa kilomeetrit Sumõ oblasti piirist ja 13 kilomeetrit Belajast edelas) ja Ivanovski (umbes 25 kilomeetrit Sumõ oblasti piirist ja kolm kilomeetrit Belajast ida pool) lähedal.

Kurski oblasti kuberneri kohusetäitja Aleksei Smirnov väitis, et Venemaa väed stabiliseerisid olukorra pärast seda, kui Ukraina sabotaaži- ja luuregrupid sisenesid Belovski rajooni ning et piirkonnas ei toimu enam kokkupõrkeid.

Mitmed Vene sõjablogijad väitsid, et Ukraina väed koos märkimisväärse hulga varustuse ja soomukitega ületasid piiri Sumõ oblastiga Kutšerovka ja Goptarovka lähedal 10. augusti õhtul ning liikusid kiiresti Belaja ja ümbritsevate alade suunas.

Vene sõjablogijad kirjeldasid sündmust Ukraina läbimurdena ja väitsid, et Ukraina väed vallutasid kiiresti taktikaliselt olulist territooriumi, kuigi järgnevad Vene väited viitavad sellele, et Ukraina üksused ei püüdnud maad vallutada ning valitud Venemaa allikad olid algselt liialdanud Ukraina üksuste suurusega.

Vene sõjablogijad väitsid, et 10. augusti õhtul toimusid lahingud Miljaevka ja Goptarovka lähedal (mõlemad asuvad nelja kilomeetri kaugusel Sumõ oblasti piirist), kuid 11. augustil ei ole selle piirkonna kohta lahinguteateid esitatud.

Teated Ukraina vägede kiirest manöövrist Belovski rajoonis viitavad sellele, et Venemaa väed piiri ääres on halvasti ette valmistatud Ukraina edasisteks piiriületusoperatsioonideks. Valitud Ukraina mobiilsed üksused saavutasid kiireid edusamme ega paistnud sarnaselt esimestele päevadele püüdvat pärast sisenemist Kurski oblastisse territooriumi hoida.

Venemaa sõjaväe jätkuv suutmatus takistada kiireid Ukraina manöövreid pärast operatsiooni alguses saavutatud operatiivset üllatust Kurski oblastis viitab sellele, et piiri ääres Ukrainaga on Venemaa jätkuvalt haavatav. Tundub, et Kreml ja Venemaa sõjaväe juhtkond keskenduvad praegu ümberpaigutustele, et stabiliseerida vahetut rindejoont Korenevo ja Sudža lähedal, samas kui muude piiriäärsete alade tugevdamine Kurski oblastis ja mujal piiri ääres on madalama prioriteediga.

Halvasti mehitatud Venemaa positsioonid piiri ääres soodustasid osaliselt Ukraina esialgseid kiireid edusamme Kurski oblastis ning tõenäoliselt on olulised piirilõigud Brjanski ja Kurski oblastites ning osaliselt Belgorodi oblastis hõredalt mehitatud. Kurski oblastis püsivad juhtimis- ja kontrolliprobleemid raskendavad Venemaa suutlikkust takistada kiireid Ukraina manöövreid ja kiiresti reageerida teistele võimalikele Ukraina piiriületusoperatsioonidele.

Venemaa üksuste kehv kommunikatsioon, ebaselge vastutuse jaotus ja puudulik koordineerimine luure- ja tuletoetuse osas loovad tõenäoliselt lünki, mida väga liikuvad Ukraina rühmad saavad ära kasutada.

Bundestagi kaitsekomitee esimees: rahukõnelusi peaks pidama Putini mantlipärijaga

"Ukraina relvajõudude operatsioon Kurskis näitab, et Venemaa diktaator Vladimir Putin ei kontrolli midagi ja see loob hea aluse läbirääkimisteks tema mantlipärijaga," teatas Saksamaa Bundestagi kaitsekomitee esimees Marcus Faber sotsiaalmeedia platvormil X.

Faber märkis, et Ukraina pealetung Vene vägede vastu Kurski lähedal sujub oodatust paremini.

"See samm näitab Venemaa rahvale, et nende diktaator ei kontrolli midagi ja et sõjaline juhtkond on ülekoormatud. See on hea alus rahuläbirääkimisteks Putini mantlipärijaga ja läbirääkimisteks Putiniga rahvusvahelise kriminaalkohtu ees," kirjutas poliitik.

Ta tõi välja, et Ukraina edasiliikumine sunnib agressorit oma vägesid Ida-Ukraina rindelt tagasi tõmbama, mis vähendab survet sealsele Ukraina sõjaväele.

Faber pidas seda ka heaks põhjuseks rääkida Leopard 2 tankidest.

"Meie sõjaline abi Ukrainale on parim investeering meie julgeolekusse. See vähendab iga päev Venemaa ohu potentsiaali. See hoiab ära Ukraina tsiviilelanike põgenikeks muutumise. Putini hääletorud Saksamaal peaksid seda ka nüüd mõistma," seisab postituses.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1080 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 592 000 (võrdlus eelmise päevaga +1080);

- tankid 8450 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 16 368 (+5);

- suurtükisüsteemid 16 728 (+65);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1146 (+3);

- õhutõrjesüsteemid 919 (+1);

- lennukid 366 (+0);

- kopterid 328 (+1);

- strateegilised ja taktikalised droonid 13 472 (+73);

- tiibraketid 2426 (+1);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 22 590 (+66);

- laevad / paadid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2801 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.