Tegevuskava koostamise eesmärgiks on vältida, ennetada või vähendada mürast tingitud kahjulikke mõjusid ja häirivust.

"Välisõhu strateegiline mürakaart ja sellega seotud müra vähendamise tegevuskava tuleb koostada maanteelõikudes, mille liiklussagedus ületab kolme miljonit sõidukit aastas ehk 8220 sõidukit ööpäevas," on transpordiameti augusti alguses kliimaministeeriumile saadetud tegevuskavas kirjas. 

Tegevuskava on koostatud Euroopa Parlamendi direktiivi järgi. Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on alates 2018. aastast kasutanud ühist müra hindamise meetodit ja peavad ka vajadusel müra vähendavaid meetmeid rakendama. Samuti kohustab seda atmosfääriõhu kaitse seadus.

Müra vähendamise tegevuskava koostamise eest vastutab transpordiamet. Uus tegevuskava tugineb 2022. aastal valminud välisõhu strateegilisele mürakaardile. 

Praegu on pakutud välja ehitada 19 müratõkkeseina, mille kogupikkus on umbes 1615 meetrit. Müratõkke seinte hinnaks on kalkuleeritud 1500 eurot ühe jooksva meetri kohta. Sinna on arvestatud sisse ka projekteerimise, ehituse ja ehituse järelevalve maksumus. Kokku läheb projekt maksma umbes 2,4 miljonit eurot.

Tegevuskava koostamisse hõlmatud maanteelõigud on näiteks Tallinna-Narva tee, Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee, Jõhvi-Tartu- Valga tee ja Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee. 

Projekti on plaan alustada 2025. aastal ning see lõpetatakse eeldatavasti 2029. aastal.

Valminud 14 müratõkkeseina

Eestis on see neljas on müra vähendamiseks planeeritud tegevuskava. Varasemad riigiteedelt tuleneva liiklusmüra vähendamise tegevuskavad on transpordiameti poolt koostatud aastatel 2008, 2012 ja 2018. 

Eelnevate tegevuskavade täitmiseks on kulunud umbes 0,5-0,6 miljonit eurot aastas. "Lisaks sellele on varasemate tegevuskavade leevendamist vajavad müraolukorrad lahendatud teeprojektide koosseisus ja nende kogumaksumust on kiirelt keeruline hinnata," selgitas transpordiameti keskkonnakorralduse üksuse juhataja Villu Lükk.  

2018. aastal valminud 2019-2024 müra vähendamise tegevuskavas oli ette nähtud 26 müratõkkeseina rajamine, mis parandaksid 146 inimese elukeskkonda. Planeeritud müratõkkeseintest on praegu valminud 14 ja neli on ehituses. Müratõkkeseinu ei soovinud kuus üksikelamut ja kaks korterelamut.

"Müratõkkest loobumist esineb pigem harva. Näiteks 2025–2029 perioodi tegevusekava avaliku väljapaneku jooksul teavitas üks maaomanik, et ei soovi müratõket," kirjutas Lükk. Täpseid müraseinast loobumise põhjuseid ei osanud Lükk välja tuua, kuid tema sõnul tõenäoliselt kardetakse, et müratõke piirab liialdaselt vaadet. 

Müra vähendamise planeerimisel arvestatakse, et projekti tulemusena väheneks müratase eelkõige kohtades, kus see võib avaldada kahjulikku mõju inimeste tervisele. "Oluline on, et mürahäiring väheneb võimalikult paljudel elanikel ning oleks tagatud vaikses piirkonnas mürataseme suurenemise vältimine," toob transpordiamet tegevuskavas välja."

Lükk nentis, et maanteede äärsetesse kõrgematesse müratsoonidesse jäävate elanike arv suhteliselt väike ning seetõttu on ka maanteede liiklusmürast põhjustatud tervisemõjude näitajad väikesed. 

Plaanitud müratõkkeseinad on mõeldud parandama 82 elaniku elukvaliteeti, kellest 64 on müratõkkeseinte ehitusest otseselt mõjutatud. Tegevuskirja andmetel vähendaks see müratsoonis inimeste arvu nelja võrra.