"Aktuaalne kaamera" uuris, mis saab hüljatud raamatutest
Rahvusraamatukogu jagas esmaspäeval laiali 1000 hüljatud raamatut, mis suve algusest saati Solarise ees kasvuhoones väljapanekul olid. Vihmasest ilmast hoolimata jagus raamatutele huvilisi küllaga.
Eesti Rahvusraamatukogu hoiuraamatukogu peavarahoidja Kalju Tammaru ütles, et igale raamatule on lugeja ja igale lugejale on raamat, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Eesti Rahvusraamatukogu Hoiuraamatukogu võtab vastu, vahetab ja talletab raamatuid. 2023. aastal annetati hoiuraamatukogule 380 000 teavikut.
"Me püüame neile uut kodu leida. Meie esimesed partnerid on kõikvõimalikud raamatukogud ja me jagame neid aastas ära umbes 170 000," sõnas Tammaru.
Need raamatud jõuavad näiteks kogukonna- ja reisiraamatukogudesse sadamas ja bussijaamades. Ka Elronil on rongijaamas oma reisiraamaturiiul.
"No meil ikka võetakse iga päev. Aga on ka selliseid kliente meil, kes toovad raamatuid siia. Kui neil jääb üle, siis toovad raamatuid siia, et saaksid teised ka lugeda," ütles Elroni klienditeenindaja Leili Andrijainen.
Mida teha raamatutega, mida endal vaja enam ei lähe? Üks võimalus on need ringlusse tagasi viia.
Raamatupood Read omanik Maaja Hallik ütles, et raamatupood saab kuus tuhandeid raamatuid.
Kunstiteos Põhjala tehases asuva Read raamatupoe seinal on samuti vanadest raamatutest.
"Enamus meie raamatuid tuleb inimestelt annetusena. me võtame kõik raamatud vastu, mis meile tuuakse, aga siis me sorteerime nad ise läbi ja teeme mingisuguse valiku. Paljud leiavad endale koha riiulites. Aga siis ikkagi mingi hulk lõpuks läheb ka jäätmejaama," rääkis Hallik.
Vanalinnas Harju tänava nurgal tegutseva Raamatukoi raamatupoe asutaja Margo Matsina kinnitab sama - vanu, eriti nõukogude aegseid raamatuid tuuakse nii palju, et sageli ei jõua selle vooga piisavalt kiiresti riiuleid täita.
"Tuuakse kohale meile, aga saadetakse ka pilte ja nimekirju oma riiulitest. Tullakse ühe raamatuga, aga kutsutakse ka vaatama raamatukogusid, kus on 5000-6000 raamatut," ütles Matsina.
"Kui me raamatuid ostame, siis me teeme väga tiheda sõelaga valiku. Kui me räägime sellisest valimata kujul vastu võetud raamatukogust, kust parimad maasikad on annetaja endale jätnud, siis sealt tõenäoliselt üheksa kümnest läheb meie odavmüügi lauale või vanapaberisse," lisas ta.
Selles, et iga riiulile jõudnud raamat kellelegi vajalik on, Matsina ei kahtle.
"Mõni raamat, mis on meil aastaid riiulis seisnud, lõpuks tuleb keegi ja vajab seda," lausus Matsina.
Toimetaja: Aleksander Krjukov