Saksamaa keskpanga andmed näitavad, et 2024. aasta esimeses kvartalis küündisid Saksa otseinvesteeringud Hiinasse 2,48 miljardi euroni. Teises kvartalis kasvas see 4,8 miljardi euroni, vahendas Financial Times. 

Seega, 2024. aasta esimese poolaasta otseinvesteeringute kogumaht oli ligi 7,3 miljardit eurot. 2023. aasta samal perioodil oli see 6,5 miljardit eurot. 

Suurema osas nendest investeeringutest tegid Saksa autotootjad. Samal ajal kasvavad läänes üleskutsed, et Euroopa seoks end Hiina majandusest lahti. 

Paljud analüütikud muretsevad nüüd, et Saksa ärititaanid pole Ukraina sõjast mitte midagi õppinud. Kardetakse, et pingete eskaleerumine Taiwani väinas võib saada kirstunaelaks paljudele Saksa firmadele, millel on ulatuslikud sidemed Hiina majandusega. 

Saksamaa tööstus sõltub veel Kaug-Idas asuvast kriitilisest toorainest, mida on vaja nii keemia- kui ka autotööstuses. Hiinast on juba saanud maailma juhtiv haruldaste muldmetallide tootja, kaevandaja ja rafineerija. 

Eksperdid ütlevad, et suur osa investeeritud rahast on Hiinas teenitud, ehk Saksa firmad tegelevad Hiinas reinvesteerimisega. Kölni konjunktuuriinstituudi andmed näitavad, et üle poole Saksa firmade eelmisel aastal Hiinas teenitud 19 miljardi euro suurusest kasumist investeeriti tagasi Hiinasse. 

Eksperdid ütlesid, et Saksa firmad järgivad uut strateegiat, mille eesmärk on suurendada Hiinas oma tootmistegevust. 

"Ettevõtted nägid pandeemia ja Suessi kanali tõkestuse ajal mitmeid kitsaskohti. Nad otsustasid oma tarneahelates riske vähendada, nad korraldasid need (tarneahelad) lokaliseerimise kaudu ümber," ütles Saksamaa tööstusettevõtete liidu BDI Hiina ekspert Friedolin Strack. 

Kölni konjunktuuriinstituudi ökonomist Jürgen Matthes hoiatas samas, et selline strateegia kahjustab lõpuks Saksamaa sisemajandust. Saksamaa eksport Hiinasse langeb, see omakorda kahjustab kodumaist tööturgu. 

Berliin samas muretseb Pekingi kasvava konkurentsi pärast, kuna Hiina tooted konkureerivad juba Saksamaa kõige arenenuma tööstustoodanguga. Eelmisel aastal avaldas Berliin ka oma esimese Hiina strateegia, mille eesmärk on vähendada sõltuvust Hiinast. 

Kantsler Olaf Scholz ei toeta Hiinast täiemahulise lahtisidumise ideed, siiski hoiatas ta ettevõtjaid, et "nad ei paneks kõiki mune ühte korvi". 

Seni on aga paraku vähe tõendeid selle kohta, et Saksa ettevõtted võtavad valitsuse hoiatusi ka tõsiselt. USA-s tegutseva uurimisrühma Rhodium Group analüütik Danielle Goh ütles, et tõenäoliselt teevad Saksa ettevõtted ka ülejäänud aasta jooksul suuri investeeringuid Hiinasse

Goh tõi välja, et Saksa autotootjad suurendavad oma jalajälge Hiina turul. Näiteks Volkswagen teatas aprillis, et investeerib Hiinasse 2,5 miljardit eurot. Volkswagen pole ainus autohiid, mis viimasel ajal on teatanud suurtest investeeringutest Hiinasse. BMW teatas hiljuti, et investeerib Hiinasse 2,76 miljardit dollarit, kuna tahab seal suurendada elektrisõidukite tootmist.