President Emmanuel Macron kuulutas märtsis sõja Marseilles' tegutsevate narkojõukude vastu. Kuritegelikud jõugud ei võtnud toona Macroni ähvardust tõsiselt, üks vangistatud jõugujuht võttis siis ühendust avaliku-õigusliku ringhäälinguga FranceInfo. 

Jõugujuht kasutas ebaseaduslikul viisil hangitud mobiiltelefoni ja hakkas siis võime pilkama ning ütles, et keegi ei võta Macroni ähvardust tõsiselt. "Teleri ees sai hästi naerdud," seletas jõugujuht. 

Ta ütles, et kuigi tänavatele peaks tulema rohkem politseipatrulle, siis illegaalsele tänavaärile see mõju ei avalda. 

"Nad (politseipatrullid) teevad väikese jalutuskäigu, see kestab 15 või 20 minutit. Siis nad lahkuvad," seletas jõugujuht. 

Ringhääling tegi kindlaks, et kõnealune süüdimõistetud inimene kannab vanglas pikka vangistust, kuna ta tegeles narkokaubanduse ja rahapesuga. 

Vangistatud jõugujuht kiitles veel, et ka vanglas saavad narkoparunid jätkata oma äritegevust. 

"Oleme siin kõik koos, laieneme, saame juurde kontakte, teenime rohkem raha," rääkis jõugujuht. 

Prantsusmaal samas lokkab kuritegevus, avalikkuse pahameel kasvab. Mais korraldasid maskides kurjategijad varitsuse vanglakaubikule ning vabastasid ohvriterohke rünnaku käigus narkojõugu juhi, keda tuntakse hüüdnime Kärbes all. Ründajad tapsid kallaletungi käigus kaks vangivalvurit ja haavasid raskelt kolme.

30-aastane Mohamed Amrat ehk Kärbes on endiselt vabaduses. 

"Ta võis riigist põgeneda. Ta võib redutada Põhja-Aafrikas või Lähis-Idas," ütles üks uurimisega kursis olev inimene. 

Kuritegevus kasvab juba ka Pariisis, kus jõugud peavad narkoturu pärast verist sõda. 

Kolm päeva enne Pariisi olümpiamängude avatseremooniat sai tulistamise käigus surma narkodiiler Mustapha Ait Chikh. Ta tapeti oma kodu ees, ligi 16 kilomeetri kaugusel asub olümpiaküla. 

Varem käis vihane võitlus pigem Marseilles, arveteklaarimine on nüüd jõudnud aga ka Pariisi eeslinnadesse. 

"Pariisist on saamas uus Marseilles. Uued jõugud üritavad mõnes äärelinnas äri üle võtta, kuna mõned jõugupealikud said vanglast välja ning leidsid, et nende territooriumil tegutsevad konkureerivad narkodiilerid," ütles üks politseiallikas ajalehele The Times. 

Vägivald kasvab ka teistes Prantsuse linnades, inimesi tapetakse nii riigi lõuna-kui ka idaosas. Samal ajal on Marseilles' olukord veidi rahunenud, eelmised aastal tapeti narkosõdade raames 50 inimest. Sel aastal on hukkunute arv endiselt alla kümne inimese.

Endine krimireporter ja mitme narkoäri käsitleva raamatu autor Philippe Pujol ütles, et eelmisel aastal võitlesid jõugud territooriumi pärast ning nüüdseks on arved klaaritud. 

"2023. aastal juhtus see, et suuri tegijaid ründasid väiksemad tegijad. Seejärel maksid suured tegijad kätte, see käivitas tapmiste laine. Praeguseks on see suures osas läbi, kuid see käivitub hiljem uuesti," ütles Pujol. 

Sadamalinna narkoturul tegutseb ligi 50 hulgimüüjat, Prantsusmaal on neid kokku ligi 200. Sellised müüjad tänaval ei tegutse. Tänavatel tegutsevad hoopis pigem alaealised, kes otsivad meeleheitlikult hõlptulu teenimise võimalust. 

"See toimib natuke nagu frantsiisisüsteem. Pole vaja rohkem politseid, rohkem on vaja sotsiaaltöötajaid, et need lapsed saada tänavatelt ära, et nad omandaksid hariduse ning läheksid tööle," ütles Pujol.