Tallinna Kiirabi töö oli teisipäeval tugevalt häiritud ning patsientidel tuli arvestada pika ootejärjekorraga, sest Põhja-Eesti regionaalhaigla ei suutnud piisava tempoga patsiente vastu võtta. Haigla põhjendas juhtunut erakordselt paljude raskete traumade ravimisega.

Sander Poks ütles ERR-ile, et mingil määral on traumad hooajalised, kuid teise asjaoluna näeb haigla, et raskes seisus patsientide arv kasvab aasta aastalt.

"Arvan, et see on kõikide Eesti EMO-de probleem, et neid haigeid tulebki iga aasta üha rohkem. Seda me näeme ka Tartus, praegu meil on patsiente rohkem, aga see, et kiirabid peaksid meil kliinikumis EMO-s ootama, on ikkagi meie jaoks üsna haruldane," lausus ta.

Poks lisas, et kui kiirabid EMO-s ootavad, siis on tegu probleemi jäämäe tipuga, sest selle taga on probleem haigete liikumisega läbi kogu süsteemi.

"Selleks, et kiirabi saaks patsient EMO-sse viia, peab EMO-s olema vabu kohti. Et EMO-s oleks vabu kohti, peavad patsiendid EMO-st liikuma osakondadesse. Et osakondades oleks vabu kohti, peavad patsiendid sealt edasi liikuma järelravile või koju või õendusabisse. See on terve pikk patsientide raviahel, mis peab toimima, et need probleeme ei tekiks sellega," kirjeldas ta.

Kliinikumi EMO juhi sõnul on neil üksikuid selliseid juhtumeid aastate jooksul ette tulnud, aga viimastel aastatel on nad pannud väga palju rõhku sellele, et oleksid selged mehhanismid ja patsiente saaks hospitaliseerida kõikides tingimustes ehk ka siis, kui sobivas osakonnas parajasti vabu voodikohti ei pruugi olla.

"Me suudame seda koormust ümber jaotada," lausus Poks. "Peab ka aru saama, et kõik need patsiendid, kes haiglasse satuvad, ei vaja alati tingimata ravi, vaid mõned patsiendid on sotsiaalsete probleemidega, nad ei saa lihtsalt kodus hakkama, nad ei vaja otseselt ravi, aga vajavad järelevalvet. Me oleme arendanud koostööd ka meie õendusabiosakonnaga, saame vajadusel patsienti erakorralise meditsiini osakonnast otse sinna suunata, et nad ei hoiaks siis aktiivravi kohti teiste patsientide eest kinni."

Poks lisas, et kogu kliinikumi jaoks on prioriteet, et patsiendid liiguksid ilma takistuseta läbi kogu oma raviteekonna ning see on prioriteet ka kiirabi jaoks.

"Kliinikumis on meil koostöö erialade vahel päris hea ja me toetame üksteist, meil on see pool sujuv," kinnitas ta.

Kui Tallinnas peaks kiirabitöö taas tõsiselt häiritud olema, siis Poksi sõnul on tervishoiusüsteem lõpuks üks kogu Eestis ja häda korral saab ka Tartu toetada.

"Arvan, et seda ei ole, et Eestis mõni patsient täiesti erakorralise abita peaks jääma, sest haiglas kohti ei ole, eks me ikka tuleme appi sellega loomulikult," lausus Poks ja tõi välja, et niisugune koostöö toimus koroonapandeemia ajal ja need süsteemid toimivad ka edaspidi ilusti.

Poksi kinnitusel on TÜ kliinikumil kriisi puhuks plaan olemas. Igapäevatöö on korraldatud nii, et kriitilise olukorra tekke risk oleks väiksem, aga kui häda käes, tuleb kogu ülejäänud haigla EMO-le appi ning patsiente liigutatakse edasi.

"Kõikidel juhtimistasemetel kliinikumis hoitakse patsientidevool ja selle probleemidel kogu aeg silma peal, seetõttu me juba varakult oleme valmis reageerima, ka tööd ümber korraldama, kui see on vajalik. Usun, et me saame sellega ilusti hakkama," lausus Poks.