Olümpia sai läbi ja algas võidujooks Prantsuse peaministri ametikohale
Prantsusmaa president Emmanuel Macron üritab takistada vasakpopulistide võimulesaamist ning lubas seetõttu, et ei nimeta uut peaministrit enne olümpiamängude lõppu. Suur spordipidu sai läbi ning seega algas taas võidujooks Prantsuse peaministri ametikohale.
Pärast juuni alguses toimunud Euroopa Parlamendi valimisi kuulutas Macron välja erakorralised valimised. Valimised andsid alamkoja, kus ühelgi parteil pole selget enamust.
Vasakpopulistlik allianss Uus Rahvarinne (NFP) tõusis 193 kohaga parlamendi suurimaks rühmaks, Macroni tsentristide (164) ja parempopulistliku Rahvuskogu (RN) ja selle liitlaste ees (143).
NFP on välja käinud oma kandidaadi, kelleks on kõrge riigiametnik Lucie Castets. Macron üritab luua aga laiapõhjalist koalitsiooni, seetõttu ei pruugi Castets saada ka järgmiseks Prantsuse peaministriks.
Prantsuse ajaleht Le Monde teatas, et Macron otsib nüüd kandidaati, kes meeldiks nii vasak- kui ka parempoolsetele.
Veebiväljaanne Politico kirjutab, et sellist kandidaati on Macronil keeruline leida. Väljaanne võttis siiski vaatluse alla, kellest võib saada riigi järgmine peaminister. Üheks variandiks ongi NFP poolt välja käidud Lucie Castets.
Vasakpoolseid jõude koondavas NFP-s on koos kirju kamp poliitikuid. Selle neli peamist vasakjõudu on kommunistid, sotsialistid, rohelised ja vasakpopulistliku poliitiku Jean-Luc Melenchoni (endine trotskist) erakond.
NFP-l on alamkojas 193 kohta, mis teeb sellest suurima parlamendijõu. Macron samas toob välja, et NFP-l pole enamust, mis on vajalik riigi juhtimiseks.
Kui presidendid on varem näinud, et opositsioon on parlamendi üle kontrolli saanud, on nad aktsepteerinud uue enamuse esitatud peaministreid. NFP-l seda enamust pole.
Macron on ka korduvates avalikes esinemistes nimetanud äärmuslikeks nii RN-i (Marine Le Peni kodupartei) kui LFI-d (Melenchoni partei), kutsudes pärast valimisi üles laiapõhjalisele valitsuskoalitsioonile, mis mõlemad välistaks.
Politico toob seetõttu välja, et Macron võib lõpuks pöörduda mõne teise vasakpoolse poliitiku poole, kes poleks aga NFP poolt välja käidud kandidaat. Seetõttu on meediast läbi käinud endise peaministri Bernard Cazeneuve nimi, kes varem oli sotsialistide liige.
Politico kirjutab, et Cazeneuve selja taha saaks koondada NFP mõõdukamad jõud. Pole siiski selge, kas vasakpoolsed poliitikud nõustuvad Cazeneuve ametisse nimetamisega. Kui nad ei nõustu, tooks see kohe kaasa umbusaldusavalduse.
Samas võib Macron üldse NFP kõrvale heita ning pöörduda paremtsentristide poole. Selleks võib ta sõlmida liidu vabariiklastega ning määrata peaministriks Xavier Bertrandi. Samas oleks Macroni ja vabariiklaste koalitsioonil ainult 213 kohta, enamuse saavutamiseks on vaja 289 kohta.
Toimetaja: Karl Kivil