USA presidendivalimiste võtmeküsimuseks on riigi majanduse olukord. Seetõttu pöörab Trump oma kampaanias tähelepanu hinnatõusule ning kurtis hiljuti, et peekon maksab neli-viis korda rohkem kui paar aastat tagasi. 

Ajaleht The Wall Street Journal toob välja, et Trump liialdab. Pärast Bideni ametisseastumist on peekoni hinnad riigis kerkinud 18 protsenti. 

Trump ei räägi ainult peekonist, ta väitis, et toidukaupade hinnad on alates 2021. aasta jaanuarist tõusnud 70 protsenti. Tegelikult on toidukaubad läinud 21 protsendi võrra kallimaks. Ka autokütuse hinnatõusu puhul kipub Trump liialdama. 

Olenemata Trumpi liialdustest on hinnad tõesti viimaste aastate jooksul kiirelt tõusnud. Samas ei pruugi inflatsioon olla enam valimiste võtmeteema, kuna olukord paraneb ja tarbijahinnad tõusid juulis aasta varasemaga võrreldes vaid 2,9 protsenti. See on madalaim inflatsioonimäär alates 2021. aasta algusest. Veel 2022. aasta keskpaigas oli inflatsioon üle üheksa protsendi. 

Ka investorid leiavad, et inflatsioon on taandumas. Hinnatõus on kindlasti ka edasi valijate jaoks oluline küsimus, küsitlused näitavad, et nad arvavad, et olukord läheb pigem hullemaks. Seetõttu jätkab Trump liialdamist, kuna ta teab, et inimesed on hinnatõusu pärast endiselt vihased. 

Inflatsiooni taandumine võimaldab aga föderaalreservil langetada intressimäärasid. Eeldatavasti langetab föderaalreserv intressimäärasid juba septembris. Hüpoteeklaenude intressimäärad juba on jõudnud 15 kuu madalaimale tasemele. 

Ajaleht The Wall Street Journal toob välja, et enamik ameeriklasi seostab hinnatõusu ametisoleva presidendiga. Seega avalikkuse viha pole suunatud Harrise vastu, vaid tule võtab enda peale pigem Biden. 

Harris juba lubab oma kampaaniakõnedes, et hakkab võitlema inflatsiooniga. Mitmed uuringud näitavad, et valijad usaldavad teda majandusega seotud küsimustes rohkem kui Bidenit. Trumpile jääb siiski Harris veel napilt alla. 

Harris lubab nüüd võtta ette suured korporatsioonid ja kinnisvarahiiglased, mis tõstavad kiires tempos üürihindasid. Ta on endine prokurör ja üritab nüüd luua endale jõulise juhi kuvandit. Pole selge, kas Harrise jutt ka päris elus töötaks. 

Samas ka Trump ei too välja konkreetseid lahendusi. Trumpi hinnangul on Bideni administratsiooni inflatsioon seotud riigi energiapoliitikaga, mida vabariiklaste kandidaat nimetab "rumalaks". Kolmapäeval teatas Trump, et langetab järgmise 18 kuuga energiakulusid vähemalt poole võrra. Ta ei täpsustanud, kuidas ta seda tegema hakkab. 

Trump lubab küll suurendada kodumaist naftatootmist, kuid globaalsel naftaturul mängivad endiselt esimest viiulit OPEC ja Venemaa. Mõned majandusteadlased toovad veel välja, et Trumpi tariifide tõstmise plaanid võivad hoopis kiirendada inflatsiooni.