Satelliit Hämarik jõudis Tallinna Tehnikaülikooli tudengite ja aktsiaseltsi Datel koostöös orbiidile 2020. aasta septembris. Eesti Tudengisatelliidi sihtasutuse tegevjuht, doktorant Katriin Kristmann ütles, et Hämariku abil said kõik osalejad väärtuslikke õppetunde kosmosetehnoloogia arendamisest ja ehitamisest

"Üks kõige tähtsam õppetund sellest projektist oli, et kõige olulisem ressurss on inimesed. Ja taolise projekti juurde oli neid väga raske leida. Esiteks seetõttu, et Eesti kosmosesektor on nii noor ja tudengitel ei ole selles vallas kogemusi. Ja veelgi enam, ka mentoritel tegelikult ei ole spetsiifiliselt kosmosetehnoloogia vallas eriti palju kogemusi. Nii et see oli hästi suur õppetund," rääkis Kristmann.

Hämariku abil koguti teadmisi ka päikesepaneelide ja päikeseenergia kohta.
"Võrreldes Eesti esimese satelliidi ESTCube-1-ga pidasid Hämariku päikesepaneelid palju-palju paremini ja kauem vastu, sest kasutati klaasiga kaetud päiksepaneele. Klaas kaitseb päiksepaneeli liiga intensiivse valguskiirguse eest. Need paneelid, mida me põllu peal ja majade katustel kasutame ei puutu kokku nii kõrge energiaga valguskiirgusega, aga kosmoses, kus ei ole kaitsvat atmosfääri, lähevad päiksepaneelid palju kiiremini katki. Hämariku peal pidasid need kauem vastu, sest olid paremini kaitstud," selgitas Kristmann.

Eesti kosmosesektor areneb jõudsalt ja praegu käib juba uue tudengisatelliidi SUTS ehitus. Kui Hämariku abil testisid ülikooli teadlased ja õppejõud maavaatluskaameraid, optilist sidet ja kiiret raadiosidet, siis SUTS-u puhul kaasatakse juba ka ettevõtteid.

"Sutsu peal on juba kolm erinevat ettevõtet, mis seal testivad. Ma arvan, et kuna kosmosevaldkond ja satelliitide ehitamine on Eestis üsna uus tegevus, siis paljudel ettevõtetel võib-olla ei ole aimu, et on selline võimalus oma tehnoloogiat või oma arendustööd satelliidi pardal testida. Üritame kindlasti teadlikkust tõsta ja ka rohkem satelliite valmistada, et ettevõtted või teadlased saaksid oma uut arendustööd testida. Ma arvan, et neid huvilisi on rohkem, kui me praegu arvata oskame," rääkis Eesti Tudengisatelliidi sihtasutuse tegevjuht.

SUTS-u ehitamine võtab siiski veel aega, sest tudengisatelliidi projektis osalejad tulevad ja lähevad, lõpetavad ülikooli ja lahkuvad koos oma teadmiste ja kogemustega. SUTS on plaanis orbiidile saata aastal 2027 või 28 ja selle loomisel kulub Hämarikuga saadud kogemus marjaks, ütles Kristmann.

"Tänu Hämarikule saame me uuel projektil kasutada sarnast elektroonikat, sest Hämariku elektroonika töötas väga hästi. Ka side töötas väga hästi, nii et me saame sarnaseid lähenemisi kindlasti kasutada SUTS-u puhul. SUTS on suuruselt ja välimuselt täiesti teistsugune, seega tuleb suurem osa tehnoloogiast uuena arendada, kuid tänu Hämarakule saame näiteks side, elektroonika ja ka päiksepaneelidega saadud õppetunde järgmisele projektile üle kanda," rõhutas ta.