Saaremaale oli kohale sõitnud ligi 2000 sportlast üle Eesti 42 omavalitsusest – 37 vallast ja viiest linnast.

Kohe avatseremoonial hakati autasusid jagama – tegemist oli siiski hoopis eelmiste ehk siis talimängude paremusjärjestuse kohtade jaotamisega.

Eestimaa Spordiliidu Jõud korraldatult olid need juba 49. omavalitsuste suvemängud.

Sporti oli enne avamist juba terve päev tehtud, kokku 17 spordialal. Kui juhid oma mitmevõistlust tegid, polnud näiteks Saue valla abivallavanemal Andres Kaarmannil veel aimu, et ta suurte valdade juhtide arvestuses esikoha võiks saada.

"Võistlus pole veel lõppenud, aga tulemus on hea, arvestades seda, et hoidsin vist elus teist korda vibu käes," ütles ta.

Eks nendel n-ö üleriigilistel olümpiamängudel oli vaja nii vaimu, jõudu kui ka teadmisi, aga lisaks spordile on nendel mängudel veel üks tähtis roll.

"Ma arvan, et kõige suurem võit on selles, et siin saad inimestega tuttavaks, sest tänasel päeval neid kohti, kus omavalitsuste juhid omavahel koos käivad, ei ole tegelikult ülearu palju," ütles Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk.

Ja nii nagu tänavused mängud algasid eelmiste mängude premeerimisega, saavad ka Saaremaal end esimesteks võistelnud oma võidukarikad alles järgmistel mängudel kätte. Võidukarikad jäid seekord Saaremaale maha Rakverel kui kõige sportlikumal linnal, Rae vallal ehk Eesti kõige sportlikumal suurvallal, Kiili vallal, kes sai Eestimaa kõige sportlikumaks keskmise suurusega vallaks, ja Nõo vallal ehk kõige sportlikumal väikevallal.

Võib-olla just elutempo ongi see, mis kunagisi, aastakümnete taguseid varasemaid mänge viimaste aastate omadest eristab.

"Oli siis sporti, on praegu, oli siis lõbu laialt, on praegu. Siis meil ei olnud pangalaenusid, ei olnud nutitelefone. Meil polnud kuskile kiiret, me võtsime asja rahulikult, nii nagu maamehed kunagi," rääkis spordimängude veteran Mati Tarvis.