Kuigi taotluste absoluutarv oli Euroopa standardite järgi väike, ulatudes vaid 90-ni, näitavad esmakordsete varjupaigataotluste andmed kuuga 50-protsendilist kasvu, mis oli proportsionaalselt suurim kasv kogu Euroopa Liidus, kirjutas Läti Rahvusringhääling.

Märtsis ja aprillis esitati 60 taotlust, samas kui veebruaris oli neid ainult 20. Hoolimata kasvust jääb see endiselt tunduvalt alla oktoobris 2023 registreeritud 335 taotlusele.

Mais 2024 esitas Leedus esmakordselt varjupaigataotluse vaid 25 inimest, samas kui Eestis oli neid 125.

EL-is oli esmakordsete varjupaigataotlejate arv 100 000 inimese kohta 17,1. Võrreldes iga EL-i riigi rahvaarvuga (1. jaanuar 2024 seisuga) oli esmakordsete taotlejate arv kõrgeim Iirimaal (37,4), järgnesid Kreeka (33,2), Hispaania (31,7) ja Küpros (29,9). Selle mõõdupuu järgi oli Läti näitaja suhteliselt madal, veidi alla viie taotleja 100 000 elaniku kohta.