Saksamaal puhkes uus eelarvetüli ning rahandusminister Christian Lindner hoiatas eelmisel nädalal, et paneb Kiievi uutele abitaotlustele veto. Lindner on liberaalse FDP juht, partei kuulub kantsler Olaf Scholzi juhitud võimuliitu. 

Sotsiaaldemokraadist (SPD) kantsler Scholz pidi seejärel lükkama tagasi väited, et Berliin loobub Ukraina toetamisest. Ta lubas, et tema valitsus jätkab Venemaa agressiooni tõrjuva Ukraina toetamist ning annab järgmisel aastal Kiievile rohkem sõjalist abi kui ükski teine Euroopa riik. 

Viimane võimutüli viskas aga õhku kahtlused, et Saksa abi Ukrainale ei pruugigi olla raudkindel. Wagenknecht ise on viimaste arengutega rahul. 

Wagenknecht andis intervjuu ajalehele Financial Times ning rääkis, et jutt relvatarnete vähendamisest tuleneb sellest, et tema vasakpopulistlikul liidul BSW on kõrge reiting. 

"Meil on juba mõju, kuigi me pole isegi võimul. Meie reitingud mõjutavad riiklikku arutelu," seletas vasakpopulist. 

Wagenknecht lahkus eelmise aasta oktoobris opositsioonilisest Vasakparteist ning asutas uue erakonna. Ta on nüüd Saksamaa vasakpopulistliku maastiku kindel liider.

Praegu teeb Saksamaal ilma veel ka parempopulistlik Alternatiiv Saksamaale (AfD), mis levitab samuti järjepidevalt venemeelseid jutupunkte. Wagenknechti ja vasakpopulistide tõus suurendab nüüd riigis ebastabiilsust veelgi.

Wagenknechtil on selja taga juba kirev elu. Ta liitus Ida-Saksa komparteiga vaid paar kuud enne Berliini müüri langemist. Ta seletab, et Ukraina sõjale tuleb leida diplomaatiline lahendus ning ei toeta USA rakettide paigutamist Saksamaa territooriumile. 

Samuti leiab ta veel, et ebavõrdsusega seotud probleemid lahendab rikaste suurem maksustamine. Ta toetab sisserände piiramist, heites nii kinda AfD-le. Lisaks väldib ta Venemaa kritiseerimist ning ei toeta ka Ukraina pealetungi Kurski oblastis.

Juba järgmisel kuul toimuvad veel ka piirkondlikud valimised Tüüringi, Saksimaa ja Brandenburgi liidumaades. Küsitlused ennustavad, et AfD ja BSW saavutavad suurt edu kõigis kolmes liidumaas.

Viimaste küsitluse kohaselt on Saksimaal BSW toetus 13 protsenti. AfD toetus on seal aga lausa ligi 30 protsenti. Scholzi SPD toetus on Saksimaal vaid kuus protsenti. 

Tüüringis on AfD juba kõige populaarsem partei, ka seal on parempopulistide toetus 30 protsenti. Järgneb CDU, mille toetus on seal 21 protsenti. Kolmandal kohal on BSW, mille toetus on 18 protsenti. Veel ühe populistliku partei, Vasakpartei ( Wagenknechti endine partei) toetus on seal 13 protsenti. Seega suure tõenäosusega saavutavad populistid Tüüringi valimistel enamuse. 

Peavooluparteid seisavad nüüd raske küsimuse ees- kas teha edaspidi populistidega koostööd või mitte. Samas küsitlused viitavad, et vähemalt Tüüringis pääsevad populistid võimu juurde, kuna ilma nende toetuseta pole võimalik enam liidumaad valitseda.