Sama kohus oli küll algatanud Plusplusi saneerimismenetluse, mille käigus võib firma suure osa oma võlgadest korstnasse kirjutada, kuid selle käikulaskmiseks vajalik saneerimiskava ei olnud veel kinnitatud, märgib ajaleht.

Saneerimisseadus ütleb, et kui korraga esitatakse avaldused nii saneerimiseks kui pankroti väljakuulutamiseks, siis liidetakse mõlemad asjad. Seda kohus tegigi.

Nüüd peab kohus vaagima, kumb protsess peale jääb.

Plusplusi juhtkonna hinnangul on saneerimine võlausaldajatele soodsam, sest siis jääb ettevõte ellu ja võlausaldajad saavad rahast rohkem tagasi. Lätist pärit võlausaldajad väidavad aga, et neile sobib paremini pankroti väljakuulutamine, sest nende laen oli tagatud ning seega peaks nad olema eelisseisundis võrreldes teiste võlausaldajatega, kes ostsid tagamata võlakirju.

Plusplus tegeleb Baltimaades ja Soomes võlgade väljanõudmisega. Ta ostab neid kokku telekomifirmadelt, finantsasutustelt ja muudelt ettevõtetelt. Võlgade soetamiseks hankis firma raha võlakirjade müügist. Pärast Ukraina sõja puhkemist aga ei ostetud neid enam endises mahus, värske raha pealevool takerdus ning Plusplus sattus makseraskustesse.

Oma veebiküljel teatas ettevõte, et sai mullu ligi 30 miljonit eurot kahjumit.